Kui ohtlik on mäesuusatamine?

Laviin, kukkumine, kokkupõrge - mäesuusataja peab ohtlike olukordadega arvestama. Foto: SCANPIX

Aasta lõpus sai mäesuusatamisel viga vormelilegend Michael Schumacher, eelmisel aastal suri Hollandi prints Friso, kes oli pärast suusaõnnetust 1,5 aastat koomas. Saksa ajaleht Bild uuris, kui ohtlik on mäesuustamine?

Ühe hooaja jooksul saab 43 000 Saksa suusasõpra nii kõvasti viga, et peavad pöörduma arsti poole, kirjutab Bild. Enam kui 3000 neist saavad Saksamaa kirurgide ühingu teatel raske peatrauma. Saksa kindlustusfirmade andmetel juhtub veel enam spordiõnnetusi vaid jalgpalli mängides.

Saksamaa suusaliidu teatel juhtuvad õnnetused sageli tähelepanematusest, näiteks lähevad suusad väiksel kiirusel risti ja see lõppeb kukkumisega. Valdavalt juhtuvad õnnetused hommikuti, kui inimesed ei ole veel korralikult soojad, ning pärastlõunal, kui jõud ja kontsentratsioon hakkavad raugema. Ka põhjustavad liigne enesekindlus ning suur kiirus laupkokkupõrkeid.

Samuti näitab statistika, et rohkem sattutakse õnnetustesse laenatud varustusega. Põhjus on lihtne, paljud inimesed ei tea täpselt oma kaalu, hindavad oma sõiduoskusi üle ning saavad seetõttu  vale varustuse.

Vormelilegendil Michael Schumacheril ei vedanud, sest nagu näitab Šveitsis tehtud statistika, siis vaid kahel portsendil õnnetustest põrgatakse kokku mõne objektiga.

«Kui sõita kaugematel nõlvadel, siis on oht, et takistusi pole näha, näiteks kive või muid objekte. Ka on abi andmine seal keerulisem, sest päästjatel on raskem sinna ligi pääseda. Tuntud nõlvu päästjad teavad ning jõuavad kohale kiiresti,» rääkis Black Foresti mäepääste pressiesindaja David Vaulont.

Frankfurdi traumakliiniku neurokirurgi Andreas Pingeli sõnul on viimastel aastakümnetel olukord muutunud ning aina enam saadakse peatraumasid sportides.

Michael Schumacheril oli kukkudes kiiver peas ja see päästis arstide sõnul tema elu. Isegi kui kiiver ei aita vältida õnnetust, siis leiab Saksamaa kirurgide selts, et Saksamaa nõlvadel peaks selle kasutamine olema kohustuslik. Praegu kasutab kiivrit neljast sõitjast kolm. Mõnes riigis nagu Poolas ja Itaalias on kuni 15-aastastel suusatajatel selle kandmine kohustuslik.

Millised kehaosad said 2012. aastal suusatraumades kõige enam viga

1. Põlved (33,7%)
2. Õlad (17,7%)
3. Ülakeha (10 %)
4. Pea (9,7%)
5. Puusad (7,7%)
6. Sääreluu (6,7%)
7. Hüppeliiges (3,8%)
8. Randmeliiges (2,6%)
9. Pöidlaluu(2,6%)
10. Õlavarreluu (2,5%)