/nginx/o/2010/05/20/370877t1h7c97.jpg)
Eelmisel aastal oli Eesti haiglates kokku 31 üle miljoni krooni maksnud ravijuhtu, kui varasematel aastatel maksis haigekassa kinni kõik ülikallid juhud, siis mullu jäi ühel haiglal neli arvet nii-öelda riiulisse.
Haigekassal jäi osa üle miljoni krooni maksnud ravijuhtudest tasumata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meditsiiniuudised kirjutab, et Tartu Ülikooli Kliinikumile tasus haigekassa kaheksa kalli ravijuhu eest kogusummas üle kümne miljoni krooni. Maksmata jäi aga neli juhtu ja seega on haiglal saamata ligikaudu neli miljonit krooni.
Haigekassa Harju osakonna direktori Ado Viigi sõnul esitab haigla neile vastavalt lepingule esmalt vältimatu abi arved ning seejärel plaanilise tegevuse arved ja seda sõltumata arve suurusest. Mõnel varasemal aastal on haigekassal olnud piisavalt reserve, et lepingut täiendada, kuid 2009. aasta oli keerulisem. Suvel selgus, et sotsiaalmaksu ei laeku loodetud mahus.
«Kui laekumised ei kata juba sõlmitud lepinguid, siis ei ole tekkimas ka vahendeid täiendavate lepingute jaoks,» märkis ta.
Eelmise aasta ülikallite juhtude eest tasu saamisega ei olnud probleeme Põhja-Eesti Regionaalhaiglal (PERH) ja Tallinna Lastehaiglal, kellel on eeldatavalt ühed kallimad ravijuhud. PERHil oli üle miljoni krooni maksvaid ravijuhte eelmisel aastal 13, mis läksid kokku maksma 16,86 miljonit krooni. Tallinna Lastehaiglal oli üle ühe miljoni krooniseid haigusjuhte kolm.