Tsöliaakiat esineb aina suuremal osal soomlastest

Gluteenivaba toode Prismas. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Soomes diagnoositakse aina suuremal osal elanikkonnast tsöliaakiat ehk teraviljavalgu talumatust, mille ainus ravi on praegusel ajal range gluteenivaba dieet.

Praeguste andmete järgi diagnoositakse tsöliaakiat kahel protsendil täiskasvanud elanikkonnast, kuid juba 2,7 protsendil pensioniealistest, kirjutab Soome rahvusringhääling Yle. «See ei ole väike hulk inimesi,» kommenteeris tsöliaakia uurija professor Katri Kaukinen.

Autoimmuunhaigus tsöliaakia on krooniline, peensoole limaskesta ja mitmeid muid organismi kudesid kahjustav haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega inimestel nisust, rukkist, odrast või võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud. Kõige rohkem sisaldab kahjulikke valke nisu. Haiguse ainus ravi on range gluteenivabade toodete dieet, mis tähendab, et patsient ei tohi näiteks grammigi nisujahu süüa.

Soomes on haigus teadlastel suure luubi all ja tehakse jõupingutusi, et tsöliaakiahaiged saaksid tulevikus süüa nisutooteid. Reaalsuses on ravimi väljatöötamine veel aastakümnete kaugusel.

Põhjus, miks haigust üha rohkem diagnoositakse, ei ole selge. Osa kasvu saab selgitada märkimisväärselt parema diagnostikaga – aastaid tagasi kannatasid patsiendid aastaid enne diagnoosi saamist, kuigi neil olid rasked seedehäired. Samas ei selgita see, miks on populatsioonis üleüldine tõus tsöliaakiasse haigestumises.

Läänemaailmas on paraku autoimmuunhaigus tsöliaakia nagu ka erinevad allergiad ja 1. tüübi diabeet tõusuteel. Varem arvati, et tsöliaakia tekib vaid väikelastel. Hiljem avastati, et see võib avalduda igas eas.

«Kõige rohkem diagnoositakse tsöliaakiat noortel täiskasvanutel ja vanematel, üle 80-aastastel,» sõnas Kaukinen. Viimasel juhul ei tähenda see, et vanur on pikemat aega tsöliaakia käes kannatanud, vaid see avaldubki tema hilisemas elus. «Me ei tea, miks keegi võib süüa gluteeni 70 aastat ning kui ta saab 80, siis midagi muutub,» nentis Kaukinen.

Sümptomaatiline ehk klassikaline tsöliaakia on kergemini õigel ajal avastatav ja selle sümptomiteks on peamiselt kõhulahtisus, kõhnumine, kõhupuhitus ja ebamäärased kõhuvalud. Atüüpilise tsöliaakia puhul on inimesel seedetrakti vaevused tagasihoidlikud või puuduvad ning ta satub mitme eriala arstide juurde. Arsti juurde võidakse kõigepealt sattuda ka tsöliaakia tüsistuste tõttu – luude hõrenemise ja aneemia tekkides.