Arst: häirekeskuse operaator ei tea meditsiinist midagi

Lõuna-Eesti häirekeskus. Foto: Margus Ansu

Hiiumaa kiirabi erakorralise meditsiini õde ja brigaadi juht Andrus Palu ja arst Elo Volmer ütlevad, et häirekeskuse operaatorid ei ole piisavalt pädevad. Häirekeskus kinnitab, et kõik päästekorraldajad on saanud erialaväljaõppe Sisekaitseakadeemias.

Volmeri ütles Hiiu Lehele, et probleem ei ole üldse Eesti kiirabibrigaadide arvus, vaid häirekeskuses, kus operaatorid ei ole enam meedikud. Töötaja, kes häirekeskuses toru võtab, ei tea tema sõnul meditsiinist midagi ning esitab küsimusi väljatöötatud algoritmi alusel. «Teinekord ta lausa topib patsiendile kaebusi suhu ja kui kohale lähed, ei leia sa kolmveeranditki sellest, mida patsiendid on kaevanud,» selgitas arst.

Andrus Palu lisas, et mandril on häirekeskuse sõnum «valu rinnus» kiirabiõdede ja -arstide seas naljanumbriks muutunud, kuigi tegelikult võiks tegu olla väga tõsise sümptomiga.

Häirekeskuse peadirektor Janek Laev kinnitas Postimehele, et häirekeskuses töötavad päästekorraldajad on saanud eriväljaõppe Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja päästekoolis vastavalt spetsiaalselt väljatöötatud õppekavale ja kutsestandardile. Laeva sõnul on häirekeskuse roll olla ühenduslüliks abivajaja ja abiosutaja vahel ning päästekorraldaja ülesanne on kiiresti selgitada välja, millist abi ja kui kiiresti inimene vajab.

«Terviseprobleemide korral lähtub päästekorraldaja alati helistaja esitatud kaebustest ja kasutab kiirabi vajaduse väljaselgitamiseks küsimustikke. Võimaliku eluohtliku seisundi korral annab samas häirekeskuse töösaalis töötav logistik juba kõne ajal väljasõidukorralduse kiirabile ja vajadusel ka päästele,» selgitas Laev.

Peadirektori sõnul on praktika näidanud, et häirekeskuses kasutusel olevad küsimustikud toimivad hästi. «Nende väljatöötamises osalesid häirekeskuse ja kiirabi arstid, terviseameti esindajad ja teised spetsialistid ehk küsimustike koostamisse olid kaasatud parimad Eestis saadaolevad teadmised,» kinnitas ta ja lisas, et häirekeskuses on valves alati üks arst, kes vajadusel sekkub probleemi selgitamisse.

«Kuna häirekeskus hindab abivajaja seisundit helistaja ütluste järgi, siis võib häirekeskuse poolt antud hinnang erineda kohale jõudnud kiirabitöötaja hinnangust. Pealegi võib abivajaja seisund kiirabi sõidu ajal ka muutuda, kas siis paremaks või hoopis halveneda,» tõdes Laev.

Keskuses kasutatavad algoritmid sobivad Elo Volmeri hinnangul väga hästi katastroofide puhul, kuid mitte tavapatsientidele. Volmer meenutas, et 90ndatel, kui häirekeskuses töötasid päästekorraldajatena arstid, tehti kiirabile vähem kutseid ja kui kutse tehti, siis viidi patsient ka kindlasti haiglasse – nõnda oli palju vähem põhjendamatuid väljakutseid.

Janek Laeva sõnul ei ole korrektne võrrelda praegust olukorda tervishoius 90ndate aastatega, sest vahepeal on toimunud palju muutusi tervishoiukorralduses. Hiiumaal registreeritud  meditsiinisündmuste arvud on järgmised: 2011. aastal 1064, 2012. aastal 936 ja 2013. aastal 967 sündmust ehk keskmiselt 3 sündmust ööpäevas.