/nginx/o/2007/11/21/10057t1hd99f.jpg)
Uudne vähiravim suudab muuta viisi, kuidas vähirakud energiat toodavad ja seeläbi kasvaja arengut piirata.
Uus vähiravim teeb surematud vähirakud taas surelikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed väikesemahulised kliinilised katsed annavad lootust, sest neli ajuvähi agressiivset vormi põdevat haiget said tänu ravimile elupäevi juurde, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Kanada Alberta ülikooli teadlased avaldasid oma töö esialgsed tulemused ajakirjas Science Translational Medicine, kuid töörühma juht Evengelos Michelakis manitseb, et on liiga vara öelda, et tulekul on efektiivne vähiravim.
Katsetatav ravimimolekul DCA tõusis maailmas kõneaineks juba 2007. aastal, mil sama töörühm teatas, et rottidel tehtud katsetes näitas ravim mõju: kasvajad vähenesid ja ravil ei olnud olulisi kõrvaltoimeid.
Tartu Ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets ütles, et Kanada teadlaste tööd põhinevad juba 1930ndatest aastatest pärineval tähelepanekul, et vähirakkude ja normaalsete rakkude energiatootmine toimub täiesti erinevate põhimõtete järgi.
Vähirakud toodavad energiat glükolüüsi abil, normaalsed rakud mitokondriaalsete protsesside abil. Normaalsed rakud lülituvad vähirakkudele omasele energiatootmisele vaid hapnikupuuduses.
Vähirakkude energiatootmise viis muudab rakud surematuks, sest nendeni ei jõua programmeeritud rakusurma signaal, mis lähtub mitokondrist. Kui tavalised rakud on surelikud, siis vähirakud on sisuliselt surematud. Kui panna vähirakud samal moel energiat tootma nagu tavalised rakud, siis muutuvad ka vähirakud surelikuks ning seega ei saa kasvaja vohada.
«Nüüd on nad jõudnud paljulubavate tulemusteni: leitud on üsna lihtne kemikaal, mis taastab mitokondrite funktsiooni vähirakkudes,» ütles Maimets. Esimesed kliinilised katsetused annavad tema hinnangul põhjust mõõdukaks optimismiks.
Maimets märkis, et oluline on siin rõhutada, et taolise avastuse tee tegeliku ravimini on üsna pikk. Enne turule jõudmist on vaja veenvaid tõendeid selle ravimi efektiivsuse kohta (võrreldes näiteks platseeboefektiga) ja ka uuringut võimalikest kõrvalmõjudest, nii lühi- kui pikaajalistest. «Ometigi on see taas suur samm, mis näitab, et vähirakkude molekulaarsete regulatsioonimehhanismide uurimine on kindel tee uute ravimite leidmiseks,» ütles ta.