/nginx/o/2013/02/05/1556354t1hd0af.jpg)
Tehnoloogiasõltuvus võib kergesti viia selleni, et üha lihtsam on internetist patsientide kohta infot otsida. Kas ja millistel juhtudel on see õigustatud?
Kas arstid guugeldavad oma patsiente?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisehaiguste resident Haider Javed Warraich kirjutabNY Timesi blogis, et enamik arste on oma patsientide kohta guugeldanud, kuna otsingumootorite kasutamine on saanud loomulikuks, vahendab Med24. Samas ei mõelda, mida võib see tähendada arsti-patsiendi suhtele.
Warraich toob välja, et suurem teadmine patsientidest aitab luua empaatiat. Kuid mis saab olukordades, kus internetis leitud info ei ole just meeldiv? Näiteks toob ta loo 26-aastasest naisest, kes soovis profülaktilist mastektoomiat, kuna ta perekonnas oli vähk väga levinud. Internetiotsing andis aga tulemuse, et naine oli loonud mitu Facebooki kontot, kus kogus annetusi pahaloomuliste kasvajate tõttu, mida tal polnud kunagi olnud.
Arsti jaoks on patsiendi virtuaalse jalajälje otsimine põhjendatud turvalisusega seotud juhtudel, leiab ta. Näiteks kui arst kahtlustab, et pediaatrilist patsienti väärkoheldakse, ollakse mures patsiendi suitsiidiriski tõttu või kui on vajadus kontakteeruda teadvusetu patsiendi perekonnaga.