/nginx/o/2013/10/04/2516063t1hd620.jpg)
Sotsiaalministeerium ei nõustu Ravimitootjate liidu seisukohaga, et uue ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu järgi võib patsiendi osalus ravikulude katmisel suureneda 100 protsendini.
Kas patsient hakkab senisest enam ravikulusid kinni maksma?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu menetlusse jõuab peagi ravikindlustuse seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on muuta ravimihinnad tarbijale odavamaks ja ravimid kättesaadavamaks.
Ravimitootjate liidu juhataja Riho Tapfer kirjutas Postimehes, et eelnõul on mitmeid kitsaskohti. Näiteks tõi ta välja, et kui ravimitootjal pole võimalik langetada ravimi hinda referentsriigi hinnatasemest allapoole, arvatakse ravim 180 päeva jooksul soodustatud ravimite nimekirjast välja – patsient võib jääda ravita või suureneb tema osalus ravikulude katmisel 100 protsendini.
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna nõunik Helen Berk selle väitega ei nõustunud. «Olukordades, kus hinnakokkuleppe sõlmimine viibib ning ravimi rahaline kättesaadavus patsiendile seetõttu halveneb, on haigekassal võimalik ravikindlustuse seaduse alusel mõjuvatel põhjustel ravimit isikupõhiselt jätkuvalt endise omaosalusmääraga hüvitada. Lisaks on patsientidel võimalik ravikindlustuse seaduse alusel taotleda täiendavat ravimihüvitist.»
Berk selgitas Tarbija24-le, et eelnõu järgi hakkab sotsiaalministeerium edaspidi ravimitootjatega kokku leppima, millise aja möödudes võrreldakse ravimite hindu Eesti referentsriikide hindadega. Kui Eestis kehtiv hind ületab kõrgeimat referentsriikides (Lätis, Leedus, Slovakkias) kehtivat hinda, siis teeb sotsiaalministeerium ettepaneku hinnakokkuleppe muutmiseks.
«Riigikontroll viitas 2012. aasta aruandes, et soodusravimite hinnad on Eestis keskmiselt 6,9 protsenti kõrgemad võrreldes teistes samalaadse majandusliku tasemega riikidega – Läti, Leedu ja Slovakkia,» tõdes Berk.
Nõuniku sõnul ajakohastatakse paljudes ELi riikides soodusravimite hindu regulaarselt referentsriikides toimunud hinnamuudatuste alusel. Näiteks Slovakkias juhindutakse kolme ELi madalaima hinnatasemega riigi keskmisest. «Lätis ja Leedus kehtivad hinnad ületavad aga enamike ravimite puhul Slovakkias kehtivaid hindasid ja siinkohal ei vasta tõele Ravimitootjate liidu väide nagu oleksid kolm refereeritavat riiki alati Euroopa madalaima hinnatasemega,» lükkas Berk teisegi väite ümber.
Juhul, kui hinnakokkuleppe muutmises ei jõuta kokkuleppele, siis algatatakse Berki selgitusel menetlus ravimi väljaarvamiseks soodusravimite loetelust. «Menetluse tulemusel tehtav otsus on piisavalt põhjendatud ja kaalutletud, samuti kaasatakse vastavasse menetlusse mitmeid osapooli – ravimiamet, haigekassa, ravimikomisjon,» sõnas ta.
Menetlus võib lõppeda kas ravimi väljaarvamisega loetelust või mitte, st ravimi kättesaadavus soodustingimustel on siiski vajalik ning ravim jääb haigekassa ravimite loetellu. «Väljaarvamise menetluse jooksul ja ka edaspidi, kui ravimit haigekassa loetelust välja ei arvata, aga hinnakokkulepet ka ei sõlmita, hüvitab haigekassa ravimi referentsriigi – Läti, Leedu või Slovakkia – odavaima hinna tasemel,» märkis Berk.