/nginx/o/2013/09/05/2232965t1h0ba5.jpg)
Terviseamet viis 2013. aastal koostöös Eesti Haigekassaga läbi ravijärjekordade uuringu, millest selgus, et põhjendamatuid visiite, eriti kui tegu on hulgisümptomitega, patsientide puhul reeglina ei ole.
Uuring: patsiendid ei tee reeglina põhjendamatuid visiite
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringust nähtus, et saatekirjadel on sõltuvalt erialast 60-95 protsendil olemas korrektne saatmise põhjendus ning enamasti on patsiendile eelnevalt tehtud ka vajalikud uuringud.
Uuringu tarvis kontrolliti kohapealsete külastuste käigus erialasid, kus ravijärjekorrad on probleemsed ja ületavad haigekassa poolt sätestatud järjekorra maksimumpikkuse või on selle lähedal.
Kuigi tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud patsiendi registreerima ravijärjekorda tema esimesel pöördumisel, seda tegelikult alati ei tehta - selgus, et kõik haiglad hoiavad ravijärjekorda registreerumise võimaluse avatuna ainult piiratud aja. Haiglate sõnul on sellise töökorralduse eesmärgiks vältida pikast ooteajast tingitud mitteilmumist arsti vastuvõtule, sest keskmiselt 11 protsenti esmastest patsientidest jätab vastuvõtule ilmumata.
Haiglate hinnangul on järjekorra maksimumpikkuse ületamise põhjuseks enamasti rahalise ressursi ning tööjõu puudus. Haiglad olid seisukohal, et perearstid on pädevad paljude ravijuhtudega iseseisvalt tegelema ega vaja eriarsti sellisel määral nagu see on praegu tavaks kujunenud.
Uuringusse oli kaasatud SA Tallinna Lastehaigla, AS Lääne-Tallinna Keskhaigla, AS Ida-Tallinna Keskhaigla ja SA-le Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Peatähelepanu pöörati oftalmoloogia, endokrinoloogia, neuroloogia ja ortopeedia erialadele.