Libedaga kukkunut liigesesalv ei aita

Talviseid tüüpvigastusi aitavad vältida ettevaatus ja sobiv varustus.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Haiglate erakorralise meditsiini osakondade (EMO) juhatajad möönavad, et esimese libeda saabudes on neil käed-jalad tööd täis ning kukkujad võiksid abi leida rohkem kodustest vahenditest. Liigesesalve aga sel juhul kasutada ei maksa.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) EMO juhataja Piret Valdek soovitab pärast kukkumist turses jäseme peale asetada alati külma ja mitte nii agaralt kasutada liigesesalve.

«Kindlasti ei tasu kasutada liigesesalve, mis on vanast ajast koju jäänud, ega ka apteegist erinevaid salve osta ja peale määrida. Fastum Gel esmaabiks kindlasti ei sobi,» ütles ta.

«Soojendavad spordisalvid ja liigesehaiguste raviks mõeldud salvid esmase ravivõttena kasutamiseks ei sobi, kuna nende toimemehhanism on suunatud põletikulise protsessi leevendamisele, kuid värske trauma puhul ei ole tegemist mitte põletikuga, vaid traumast tingitud koeturse ja verevalumiga,» põhjendas arst.

Valdeku sõnul võib nahale määrida aga külmageele. «Need sobivad minu isiklikust kogemusest pigem lastele, kelle käsi või jalg külmakotti nii hästi ei kannata,» lausus ta.

Esimene valu ehmatab

Kasutama ei pea tingimata jääkuubikuid või spetsiaalset geeliga täidetud külmakotti. Erandkorras võib abi olla ka sügavkülmast võetud pelmeenipakikesest, kui sellele salvrätik alla panna ja see vigastatud kohale asetada.

«Hoidke külma 5–10 minutit iga paari tunni tagant. See aitab väga hästi – võtab valu ja turset vähemaks,» jagas ITK EMO juhataja õpetussõnu.

Ka Tartu Ülikooli kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ambulatoorse osakonna vanemarst-õppejõud Merike Šeffer toonitas, et mida kiiremini külm peale panna, seda väiksem on verevalumi ja turse tekkimise oht. Jäsemele tasub peale panna ka rõhkside.

Viga saanud jäset tuleb hoida kõrgemal. Paistes jala alla võiks ööseks panna padja, et turse tagasi tõmbaks. Käsi tuleks siduda küünarnukist kõverdatuna rätiga kaela.

«Tuleb vaadata, et sõrmed ei ripuks alla, vaid oleks räti peal – nii saab puhkust nii küünar-, õla- kui ka randmeliiges,» soovitas Valdek.

ITK EMO juhataja sõnul tasuks pärast kukkumist mõne hetke oodata, mitte otsekohe haarata telefoni ja kiirabi kutsuda. «Mõnikord kukume nii, et alguses on valu ja ehmatus suur, aga natukese aja pärast püsti tõustes ja ennast liigutades ei tunne enam suurt midagi viga olevat,» rääkis ta.

Samas tasub olla tähelepanelik. «Põrutuste puhul kipub olema iseloomulik, et valu ja turse ning võib-olla ka teatav liikumisfunktsioonihäire tekib alles mõne aja pärast. Kui kodus paari tunni pärast tekib valulikkus, verevalum, koeturse, liikumise piiratus, siis peaks EMOsse tulema näitama,» lausus Valdek.

Valulävi erineb

Kahtlemata tuleb ette olukordi, kus EMOsse tuleks pöörduda viivitamatult. Šeffer nentis, et kukla äralöömine on ohtlik. «Kui kukkumisel on pea ära löödud ja on esinenud teadvuse kadu, tekib peavalu, korduv oksendamine, siis peaks kindlasti viivitamatult EMOsse tulema,» sõnas ta.

EMOsse peaks arstide sõnul pöörduma siis, kui pärast kukkumist on kohe näha, et on suurem veritsus (näiteks lahtise luumurru korral) ning luul on nähtav deformatsioon ehk luu kuju on muutunud ebaloomulikuks (tihti sääreluu vigastamisel) või kui minutite jooksul tekib väga tugev turse. Mõistagi ka siis, kui on väga suur valu.

«Eks inimeste valulävi on erinev, see on ikkagi sisetunde küsimus. Ei saa üheselt öelda, et ärge nüüd tulge,» tõdes Šeffer.

Suurema jalavigastuse korral ei saa inimene tihti ise püsti.

«Kui keegi teine vigastatut tõstma tuleb, siis võib juhtuda, et liigutamise ja venitamisega tehakse asja hoopis hullemaks. Suure toruluu murru kohal vajab jäse transportimisel lahast. Siis tuleks kutsuda kiirabi,» kinnitas Valdek.

«Käevigastuse korral on teinekord mõistlik tulla oma transpordiga, millega võib jõuda kiiremini,» lisas ta.

Mitu nädalat kodus

Libedaga kukkumisel saadud tüüpilised vigastused on EMO arstide sõnul kodarluu tüüpilise koha murrud ja hüppeliigese murrud.

«Rindkere vigastuste puhul kuuleme tihti, et trauma on olnud nädal-kaks tagasi. Alguses ei olnudki midagi häda, aga siis vaikselt läheb iga päevaga hullemaks,» kirjeldas Valdek.

On juhtumeid, kus patsient on luumurruga veel mitu nädalat kodus. «Kui inimene on püüdnud vigastatud jalga või kätt hoida ja mitte koormata, külmakotti peale pannud, siis luumurruga võib edukalt ka kaks nädalat kodus istuda ja oodata,» möönis ITK EMO juhataja.

Valdek nentis, et kui inimesel näiteks vigastatud käsi või jalg juba selgelt paranemismärke ilmutab, kuid annab veel tunda ja tekitab ebamugavust, siis pole tegemist erakorralise olukorraga, vaid tasuks minna perearsti juurde.

Pärast kukkumist

•    Oota veidi, et olukorda adekvaatselt hinnata.

•    Pöördu viivitamatult EMOsse suurema verejooksu, luu kuju muutumise, tugeva turse, tugeva valu ja kuklale kukkumise korral (kui esineb teadvuse kadu, iiveldustunne).

•    Jälgi vigastatud piirkonda esimesed tunnid tähelepanelikult.

•    Kui jäse annab tunda veel paari nädala pärast, mine perearsti juurde.

•    Aseta vigastatud jäsemele külma.

•    Ära määri vigastatud kohale soojendavaid liigesesalve.

•    Hoia vigastatud jäset kõrgemal.

Allikas: traumatoloogid

Tagasi üles