/nginx/o/2012/08/20/1278286t1h537e.jpg)
Täna pöördus arstiteadusüliõpilaste selts koos Terve Eesti SA, skautide ühingu ja 11 teise ühendusega laulu ja tantsupeo sihtasutuse nõukogu poole palvega teha selle aasta laulu- ja tantsupidu alkoholivabaks. 10. jaanuaril tegi sama ettepaneku tosin Eesti tervise- ja lastekaitseorganisatsiooni.
Allakirjutanud esindavad ligikaudu 150 000 Eesti noort ja vabatahtlikku.
«Üleilmastumise ajal jääb järjest vähemaks aegu ja kohti, mis meid kõiki eestluse ümber kokku toovad. Laulupidu on üks sellistest vähestest sündmustest. Marju Lauristini ja Peeter Vihalemma 2013. aastal läbiviidud uuringu kohaselt on laulu- ja tantsupidu 87 protsendi eestlaste jaoks kõige olulisem rahvusliku identiteediga seotud rituaal. Alkoholi pakkumine üldlaulu- ja tantsupeol saadab ühiskonnale sõnumi, et Eesti täiskasvanute jaoks ei saagi pidu ilma etanoolita olla korralik pidu ning et laulust, tantsust ja «ühe rahva hingede kohtumisest» üksi on vähe tõeliseks puudutuseks,» teatavad vabaühendused avalikus pöördumises.
Vabaühendused leiavad, et alkoholi müümine suurte logodega telkides ja alkoholitootja visuaalselt kommunikeeritud sponsorlus lauluväljakul on alkoholireklaami vormid. Toetudes teaduskirjandusele tuuakse välja, et alkoholi reklaam mõjutab nii noorte joomisega alustamise iga, tarbitud alkoholi koguseid kui ka joomise sagedust.
«Lubada alkoholibrändi laulupeo prominentseks sponsoriks kaasab meid kõiki, sealhulgas lapsi, tahtmatult alkoholi reklaamikampaaniasse.Rahastusallikaid on muidki, kuivõrd laulupeo sponsoreerimine peaks olema Eesti ettevõtetele auasi. Tihtilugu on aga ka alkoholitootjatel endil võimalik siirast toetamissoovi teostada ja kommunikeerida läbi brändi, mis pakub ainult alkoholivabu jooke,» seisab pöördumises.
Eestis on ligi 60 000 alkoholisõltlast – umbes sama palju kui pool lauluväljakutäit pidulisi ja umbes kaks korda rohkem kui hümni laulvas ühendkooris laulukaare all. «Kindlasti on laulupeoliste hulgas neid lapsi ja täiskasvanuid, kes peavad oma igapäevaelus alkoholiga kokku puutuma rohkem kui nad seda sooviksid. «Aja puudutus. Puudutuse aeg 2014» võiks olla aeg ja seisund, kus puudutame korraks ilma õlleta ja tähistame oma eestlust ja koosolemise rõõmsamaid hetki ilma etanoolita,» usuvad ühendused.
Ühendused nendivad, et õlle ja siidri müümine viib paratamatult selleni, et mitmed peolised on vähemal või suuremal määral purjus. «See aga võib rikkuda paljude laste ja täiskasvanute rõõmu isegi juhul, kui alkohol ei põhjusta kohapeal otsest vägivalda ja vigastusi. Ühendkooris on koos nii täisealised kui noored ja sealhulgas ka esmakordselt peokogemust omandavad 7-8 aastased. Õllel ja siidril on nende eestlaste jaoks erinev tähendus. See, mis ühele võib tunduda rõõmus, vabastav ja kelmikas, võib teistele tunduda võõras, imelik ja hirmutav.»
Vabaühenduste arvates oleks vale ja demagoogiline õlle müügist ja reklaamist loobumist «keelamiseks» tembeldada - Eesti on vaba maa. «Laulupidu võib alkoholiga kombineerida turvaliselt tele-ekraani ees. Kui on aga soov alkoholi juua ja ühtsustunnet tunda just nimelt Lauluväljakul, avaneb selleks võimalus paar nädalat hiljem algaval Õllesummeril.»
Avaldusele on alla kirjutanud: Tallinna Tehnikaülikooli Üliõpilasesindus, Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu, Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Eesti Bioanalüütikute Ühing, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Korporatsioon Rotalia, Domus Dorpatensis, Eesti Skautide Ühing, Terve Eesti SA, AEGEE Tartu, Tallinna Ülikooli Üliõpilasesindus