/nginx/o/2013/04/05/1673912t1h6af6.jpg)
Täna toimunud nõukogu koosolekul kinnitati haigekassa 2014. aasta eelarve, mille kogumahuks on 906 miljonit eurot ehk ligi kaheksa protsenti enam kui mullu. Enim kasvab eelarves üldarstiabi ja õendusabi rahastus.
Haigekassa eelarve kasvas kaheksa protsendi võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurima osa haigekassa eelarvest moodustab 523 miljoni euroga eriarstiabi rahastus, mis võrreldes möödunud aastaga on kasvanud veidi enam kui üheksa protsenti. Eriarstiabi eelarvekasvu mõjutas oluliselt uute tervishoiuteenuste lisandumine haigekassa tervishoiuteenuste loetellu.
Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul on nõukogu heaks kiitnud 59 taotluse alusel uute teenuste lisamise tervishoiuteenuste loetellu. «See avardab märkimisväärselt seniseid ravivõimalusi muuhulgas näiteks vähi- ja südamehaiguste ravis, samuti on koostöös erialaseltsidega on uuendatud neurokirurgia, kardiokirurgia, psühhiaatria ja neuroloogia eriala tervishoiuteenuste loetelu,» selgitas Ross.
Palgakasvu osa teenuste hindades on kokku 20,1 miljonit eurot. Lisaks on haigekassa eelarves arvestatud Eesti Haiglate Liidu taotlusega, millest lähtuvalt suurendati tervishoiuteenustes kommunaal- ja hoolduskulude ning patsiendi halduse kulude osa.
Suurima eelarvekasvu haigekassa 2014. aasta eelarves moodustab õendusabi rahastus, mis suureneb möödunud aastaga võrreldes 14 protsenti. Haigekassa nõukogu esimehe Taavi Rõivase kinnitusel kasvab vajadus õendus- ja hooldusravi järele iga aastaga. «Haigekassa eelarves kasvab õendusabi rahastus kõige kiiremini, mis tähendab, et õdedel on patsiendi jaoks veerandi jagu rohkem aega,» kinnitas Rõivas.
Perearstiabi rahastus kasvab käesoleval aastal kümme protsenti, mille on tinginud teise pereõe võimaluse laialdasem kasutamine praksistes, uute erialade lisandumine e-konsultatsiooni teenusesse, tööajavälise lisatasu võimaluse ning perearsti tegevusfondi loomine, samuti IT ja koolituste jaoks eraldatud vahendite kasv. Uuendused aitavad kaasa Eesti perearstisüsteemi arendamisele ja seega kvaliteetse esmatasandi tervishoiu kättesaadavuse tagamisele kindlustatutele.