N, 30.11.2023

Merike Martinson: haiglad peavad arenema

Tiina Kaukvere
Facebook
Comments
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merike Martinson.
Merike Martinson. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

Tallinna abilinnapea Merike Martinson tõi välja, et Tallinna keskhaiglad peaksid lõpetama kemplemise ning sünnitusosakondade spetsialiste omavahel jagama. Siis oleks kogu kaadril olemas koostöökogemus, kui valmib uus tänapäevane sünnitushaigla Mustamäel.

Selge on aga see, et uue ja moodsa perinataalkeskuse kõrvale ei saa jääda tegutsema kaks sünnitushaiglat – sünnitusosakond Lääne-Tallinna keskhaiglas (LTKH) või Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) peaks siis oma uksed sulgema. Kumbki keskhaigla ei soovi aga vastsündinutest loobuda.

Miks sünnitushaiglate tuleviku teema on praegu kuumaks muutunud?

Ärritab siiski paljusid see, et me mõtleme ikkagi uuele sünnitusmajale. Juba 2006. aastal sai tehtud detailplaneering Tallinna lastehaigla territooriumile. Sünnitusmaja peaks olema lastehaigla juures, kus on olemas III astme intensiiv, pikaajaline kogemus ja kõikide laste haiguste erialade esindajad.

Selle aasta lõpuni on aega taotluse tegemiseks Euroopa Liidu struktuurfondidest toetuse saamiseks. Kui nüüd seda ei tehta, siis on pikaks ajaks rong läinud ja me ei tea, kes selle perinataalkeskuse ikkagi ehitab.

III astme intensiivi ei ole mõtet teha ITK-sse ega LTKH-sse. Samas ükski keskhaigla ei ole nõus loobuma oma sünnitusmajast. Peaarstid ütlevad, et ei tule kõne allagi, et on keskhaigla ilma sünnitusmajata, aga kolmandat sünnitusmaja meil tõesti vaja ei ole.

Ma olen olnud Tallina haiglate ühendamise vastu, aga kemplemine peaks ära lõppema. Võib-olla tuleb siis ühine sünnitushaigla rajada keskhaiglate üksusena.

Seega koostöö asemel arendatakse end üksteise võidu, et konkurentsis püsida?

Mõlemad haiglad töötavad väga hästi ja tahavad jätkata. Nii kaua kui ei ole ühtset süsteemi, ei toimu koostööd, nii kaua mingil määral on ka võidurelvastumine «me tahame, et meil oleks rohkem lapsi». Lapsele oleks ikkagi kõige kasulikum, kui kogemus oleks ühes kohas koos.

Mida siis teha?

Olen kutsunud kõik kokku – sünnitusmajade ja vastsündinute osakondade esindajad, haiglate peaarstid, sotsiaalministeeriumi esindajad, et räägime, kuidas me arengut näeme. Ma tahan, et igaüks ütleks oma arvamuse. Kõigi eesmärk on abi paremaks muuta, aga me peame ühes suunas seda köit vedama.

Kui ehitatakse kaasaegne sünnitusmaja koos perekeskse intensiivraviga, siis selleks on vaja enne teha väga head koostööd, ei ole mõtet omavahel kembelda. LTKH peaks arenema, samuti ITK, aga III astme intensiivi ei saa praegu olla eraldi kummaski, sest see on omaette suur kogemus ja töö.

ITKs on ju tegelikult III astme intensiivravipalat olemas.

ITK nimetab seda nii, kuid see tase ei ole ikkagi sama, mis lastehaiglas. Kui laps vajab kopsude kunstlikku ventilatsiooni, siis laps tuleb ära saata. Kui laps vajab III astme intensiivravi, siis on vaja see laps ära saata lastehaiglasse. ITK tahaks muidugi kõiki ravida, aga ei ole mõeldav rebida lapsed ära lastehaiglalt, mis suudab pakkuda kõrgeimat abi. Seal on intensiivravi arendatud 30 aastat.

Aga LTKH plaan oma intensiivravipalat ITKga samavääriliseks ehitada oleks mõeldav?

Arstiabi areneb. Selletõttu ei maksa kritiseerida, kui LTKH tahab oma intensiivi teha kaasaegsemaks ja kui ITK on seda teinud juba. Vastsündinute osakonnad peavad olema sellisel tasemel, et sünnituse juures on võimalik abistada vastsündinut.

Kui vastsündinu ei saa kohest abi, siis me kaotame väärtuslikke minuteid .Kui ei ole vastavaid seadmeid ja kaadrit sünnitusmajas, siis III astme intensiiv ei ole tulemuslik.

LTKH ruumid on aegunud. See osakond vajab renoveerimist, täiendamist, aparatuuri uuendamist.

Niikaua kui perinataalkeskus on kaugele mägede taga, peab asi jätkuma nii, et arendame edasi vastsündinute ravi mõlemal pool, sest mõlemal pool on võrdselt sünnitusi.

Võrdselt on sünnitusi küll, kuid riskirasedad suunatakse ikkagi ITKsse.

Tõepoolest, ITK-s on rohkem riskilapsi ja riskisünnitusi, aga mõlemad haiglad peaksid võrdväärselt tegema koostööd lastehaiglaga, kus on parim kogemus. Pisike vastsündinu vajab väga palju erialasid. Tänase päeva seisuga on olukord selline, et kõige raskemad enneaegsed viiakse ikkagi lastehaiglasse intensiivravi osakonda.

Saan aru, et probleem seisneb hoopis selles, et ITK üritab lastehaiglaga tööd dubleerida, mitte selles, et LTKH üritab ITK tööd dubleerida?

Abi peab olema kättesaadav nii LTKH kui ka ITKS. Kummaski haiglas ei pea olema III astme intensiivravi. Peab olema I ja II astme intensiiv, sest abi vajavad ka need, kes ei ole sügavalt enneaegsed ja keda ei pea ravima III astme intensiivravis ehk lastehaiglas. ITKs on tõesti tublid arstid, kuid neil ei ole seda koolitust ja kogemust nagu lastehaiglas. Müts maha arstide ees, aga tuleb küsimus, millal on piir. Ei saa olla, et arendame vaid ühte sünnitusmaja.

Sünnitajal on muidugi suurepärane teada, et haigla, kus ta sünnitab, suudab pakkuda tipptasemel abi, olgu see siis ITK või LTKH, kuid maksumaksja mõtleb, et lapsi sünnib üha vähem, kas on ikka õige, et haiglad end üksteise võidu kaasajastavad. 

Kui mõlemas haiglas sünnib üle 3000 sünnituse, siis see ei ole vähe. Iga naine tahab tervet last. Sündiv laps on pärl, tema on ideaalse abi ära teeninud. Kuhu veel maksumaksja raha paigutada. Samas ma väga loodan, et leitakse võimalus koostööks. Ma ei tea, mis on koostöö salavõti.

Meil õnnestus möödunud aastal nelja haiglaga välja töötada triaaži ühtsed põhimõtted. Neli haiglat said kokku ja leiti ühised lähtepunktid. See näitab, et saab koostööd teha. Ma ei tea, miks sünnitushaiglad ei saa. Võib olla on küsimus persoonides.

Kus näete suuremat koostöö võimalust?

Pelgulinna haiglas on alustatud vastsündinute elustamise simulatsiooniga. Ma loodan, et see koolitus ei ole vaid Pelgulinna sünnitusmajale, vaid see laieneks ka ITKle.

Mina näen, et kuna perinataalkeskust viie kuni kümne aasta jooksul käega katsuda ei saa, siis peaks olema hästi tihe koostöö. Peaksime koolitama ka rohkem neonatolooge.

Konkurentsist peaks üle saama. Eesmärk on see, et meil oleks spetsialiste, kui leitakse, et uus sünnitusmaja tuleb. Sünnitusmajad peaksid rohkem kontakteeruma. Töötajate rotatsioon on vajalik ja see ei tohi olla midagi keerulist, sest need on ju mõlemad Tallinna haiglad. Lepinguid on lihtne teha, et inimene saaks töötada osa ajaga ITKs ja osa ajaga LTKHs.

Ei saa olla nii, et haiglate eesotsas on vürstid ja igaüks otsustab nii, nagu haiglale kasulik on. Me peame mõtlema, mis on meie lastele kõige kasulikum.

Miks Liina Süvari ikkagi LTKH arste koolitab? Kas olete sellega kuidagi seotud? MARTINSON PALUB KÜSIMUSE VÄLJA JÄTTA!

See on kõige suurem nonsense, rumal fantaasia. Ta on iseseisev inimene ja seda peab temalt küsima. Liina Süvari käis koolis, kui mina ühtse perinataalkeskuse plaaniga tegelema hakkasin. Loomulikult teatas ta, et läheb LTKHsse koolitusjuhiks, aga ta ei ole teada andnud, et jääb sinna neonatoloogiks.

Facebook
Comments

Märksõnad

Tagasi üles