Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Tallinna haiglad tülis vastsündinute pärast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üle poole Eesti väga enneaegsetest lastest sünnib Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusosakonnas, kuhu suunatakse kõik erakorralised ja probleemsed sünnitajad Põhja- ja Lääne-Eestist. Haigla intensiivraviosakond vastab kõrgeimale tasemele.
Üle poole Eesti väga enneaegsetest lastest sünnib Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusosakonnas, kuhu suunatakse kõik erakorralised ja probleemsed sünnitajad Põhja- ja Lääne-Eestist. Haigla intensiivraviosakond vastab kõrgeimale tasemele. Foto: Mihkel Maripuu

Võidurelvastumine ajal, kui meditsiinis räägitakse vältimatust vajadusest kokku hoida? Tallinna kaks sünnitushaiglat vaidlevad selle üle, kas sügavalt enneaegsed vastsündinud tuleks koondada vaid ühte haiglasse või peaks mõlemas olema nende ravi võimaldavad intensiivosakonnad.

Pealinna sünnitushaiglate juhtkondade tasemel käärib tüli. Kokkuvõtlikult võib selle sõnastada nii – olukorras, kus laste sündivus püsib paigal ja või näitab pigem langustrendi, plaanib Lääne-Tallinna keskhaiglale kuuluv Pelgulinna sünnitushaigla asuda arendama enda intensiivravi võimekust. See olevat loogiline samm, sest arstiabi areneb ning intensiivravivõimalus peab igal juhul tagatud olema.

Patsiendi seisukohast vaadatuna kindlasti positiivne uudis, kui sellel poleks mitut ratsionaalsusest kantut küsimärki. Olulisem neist on teadmine, et Tallinnas töötab juba praegu viie kilomeetri raadiuses kaks kõrgema astmega vastsündinute intensiivraviosakonda – kesklinnas Ida-Tallinna keskhaigla ja Mustamäel lastehaigla oma. Arstid vaidlevad, kas viie kilomeetri raadiusesse on vaja kolmandat.

Teine seik, mis konfliktile kõvasti hoogu annab on see, et Pelgulinna sünnitushaigla haiglas on koolitusjuhina tööle asunud Liina Süvari. Edumeelne arst, kelle ema on Tallinna tervishoiu eest vastutav abilinnapea Merike Martinson.

Selline seos loob viljaka pinna kõikvõimalike vandenõuteooriate tekkimiseks. Sellepärast arstkond tülli keeranud ongi. Seda enam, et intensiivravi vajavaid lapsi kolme intensiivi peale napib.

Eestis sünnib aastas umbes 150 kuni 160 sügavalt enneaegset last. Nad kaaluvad alla 1500 grammi ning sünnivad enne 32. rasedusnädalat.

Väiksem osa, umbes kolmandik neist lastest sünnib Tartu Ülikooli kliinikumis, kuhu suunatakse kõik Lõuna-Eesti erakorralised sünnitajad. Üle poole Eesti väga enneaegseid lapsi sünnib Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) sünnitusosakonnas, kuhu traditsiooniliselt suunatakse kõik erakorralised ja probleemsed sünnitajad Põhja ja Lääne-Eestist.

ITK on oma intensiivraviosakonda viimase kümne aasta jooksul palju panustanud. Rahvusvahelistes standardites vastab see juba kõrgeimale ehk III astmele.

Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH) alla kuuluvas Pelgulinna sünnitusmajas asub II astme intensiivravipalat. Väga raskes seisus vastsündinuid seal reeglina ei ravita.

Millega Lääne-Tallinna keskhaigla oma intensiivi arendamist pühjendab, mis on oponentide vastuagumendid ja millised on haiglate vastsündinute ravinäitajad, loe edasi Postimehe paberlehest.

Märksõnad

Tagasi üles