Inimest võidakse kunstlikus koomas hoida isegi mitu kuud

Kui inimese ajutegevus olulisel määral ei taastu, jääb ta koomasse. Foto: Kim Myung-won/AP

Reeglina hoitakse intensiivravipatsiente kunstlikus koomas mõned päevad kuni nädal, ent sõltuvalt haige seisundist võidakse teda kunstlikus koomas hoida ka mitmeid kuid, kui on lootust tervenemiseks.

Möödunud aasta viimastel päevadel suusatades raske peatrauma saanud seitsmekordne vormel-1 maailmameister Michael Schumacher on praeguseks kunstlikus koomas olnud juba ligi neli nädalat. Tartu Ülikooli anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja professor Joel Starkopf selgitab, et ravimite abil viiakse inimene kunstlikku koomasse lootuses ja ootuses, et tema trauma tagajärjel kahjustunud ajutegevus mingilgi määral taastub.

«Halva stsenaariumi korral ajutegevus olulisel määral ei taastu, haige jääb koomasse. Siinkohal aga enam kunstlikust koomast rääkida ei saa, vaid see on paraku juba traumast tekkinud ajukahjustuse tulemus,» räägib professor Starkopf.

Sõltuvalt trauma ulatusest ja selle dünaamikast, hakkavad anestesioloogid mõne aja möödudes narkoosiravimeid järk-järgult vähendama ning jälgima haige loomulikku teadvusseisundi arengut, kas ning mil määral ta ärkab.

Kui patsient vajab jätkuvalt kunstlikult koomas hoidmist, siis narkoosiravimite kasutamist jätkatakse, kui ei, siis ravimite kasutamine lõpetatakse ning patsiendi teadvus hakkab järk-järgult taastuma sellele tasemele nagu tema ajutegevus seda võimaldab. Kõige hullema stsenaariumi kohaselt teadvus enam ei taastu.

Professori sõnul on kunstlik kooma ehk narkoos intensiivravis laialtkasutatav meetod, mida rakendatakse raskes seisundis haigete puhul erinevatel näidustustel. «Kui räägime ajutrauma haigest, siis peamiseks näidustuseks on ajumetabolismi ehk ajuainevahetuse vähendamine ja seeläbi ajule paremate tingimuste loomine traumast taastumiseks,» ütleb Starkopf.

Narkoosi kasutatakse ka raske kopsupõletiku ja kõhukoopainfektsioonide korral, mille puhul on vaja haiget hoida aparaadihingamisel. Tänu narkoosile saab paremini raviprotseduure läbi viia. Ent seda peab kasutama ka näiteks suurte liittraumade või vigastuste korral, kui inimesel on väga tugev valusündroom, mida on vaja kupeerida.

«Narkoosi rakendatakse nii kaua kui vajalik ja nii vähe kui võimalik,» märgib Starkopf. «Eestis kasutame narkoosi kõigil intensiivravihaigetel, kes vajavad hingamisaparaati. Selles ei ole midagi erilist. Meie kolmes intensiivravi osakonnas on praegu 26 haiget ja suurusjärgus pooled neist on n-ö kunstlikus koomas.»

Ühtset ajalist kriteeriumit, kui kaua inimest kunstlikus koomas hoitakse, tema sõnul ei ole. Hoitakse päevi ja nädalaid, teinekord aga mitmeid kuid, sõltuvalt konkreetsest haigusest ja seisundi raskusest.

«Oma praktikas võin kindlasti öelda, et oleme haigeid ka kolm kuud kunstlikus koomas hoidnud. Kõik sõltub konkreetsest haigusjuhust. See ei tähenda aga kindlasti seda, et patsient saab ravimeid maksimaalses doosis ja et ta on kogu selle aja sügavas vastuseta seisundis,» selgitab Starkopf.

Samuti toonitas ta, et kunstlik kooma kui selline ei põhjusta ajustruktuuride kahjustust, vaid vastupidi - seda rakendataksegi selleks, et aju ainevahetus oleks nii madal kui võimalik ja aju saaks seeläbi taastuda nii palju kui võimalik.

Patsiendid, kes on kunstlikusse koomasse viidud näiteks kopsu- ja kõhunäärmepõletiku tõttu, ärkavad reeglina peale narkoosiravimite lõpetamist. Ajuhaiguse tõttu intensiivravis olevate patsientide puhul on kahjuks sagedasemad juhtumid, kus patsient enam ei ärka, sest ajukahjustus on niivõrd tõsine.