/nginx/o/2009/12/08/279002t1heb99.jpg)
Kui olemine on kehv ja palavik tõuseb, võtab enamik inimesi aspiriini või muud ravimit palaviku vastu. Enesetunne küll paraneb, kuid palavikualandajat võtnud inimene muutub eriti nakkusohtlikuks, selgus hiljutisest uurimusest.
Kas palavikualandajad toovad rohkem kahju kui kasu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased aastakümned on arstid vaielnud, kas külmetuse puhul peaks palavikku alandama või mitte, kirjutab Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator. 1970ndatel hakkas levima arvamus, et palavik takistab tõvestajate paljunemist ja aktiveerib immuunsüsteemi ning liiga kiire palaviku maha võtmine ei kiirenda paranemist.
Kanada McMasteri ülikooli matemaatikud lõid mudeli, mis selgitab palavikku alandavate ravimite gripiepideemia-aegset mõju kogu rahvastikule. Selgus, et palavikuravimit võtnud inimene muutub eriti nakkusohtlikuks ning peaks kindlasti kodus püsima. Ainuüksi USAs suurendab selliste ravimite kasutamine gripijuhtumite arvu igal aastal vähemalt ühe protsendi võrra. See tekitab aastas juurde umbes 700 gripisurma.
Uurimus ilmus ajakirjas Proceedings of the Royal Society B.
Loe pikemalt Novaatorist.