/nginx/o/2010/05/25/373986t1h7216.jpg)
Uue uurimuse kohaselt võivad kindlat liiki bakterid lisaks juba varem tõestatud antidepressiivsele mõjule muuta nendega kokku puutuvaid imetajaid arukamaks.
Mullabakterid parandavad õppimisvõimet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mycobacterium vaccae on looduses levinud mullabakter, keda inimesed õues viibides suure tõenäosusega sisse hingavad või alla neelavad,» rääkis uurimuse autor Dorothy Matthews. Varasemad sama bakteriga tehtud uurimused on näidanud, et kuumusega tapetud bakterite süstimine hiirtesse kutsus esile mõnede närvirakkude kasvamise ajus, mille tulemusena suurenes õnnehormooni serotoniini tase ja hiirte ärevus vähenes, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator Physorgi.
«Kuna serotoniin mängib rolli ka õppimisel, tahtsime välja uurida, kas elavate mullabakterite manustamine hiirtele parandaks õppimisvõimet,» selgitas Matthews. Koos oma kolleegi Susan Jenksiga söötis Matthews hiirtele baktereid ning analüüsisid hiirte võimet labürindis orienteeruda.
«Leidsime, et baktereid söönud hiired suutsid labürindi läbida kaks korda kiiremini kui kontrollgrupi hiired ning näitasid samal ajal välja ka vähem ärevuse tunnuseid,» ütles Matthews.
Teises katses lõpetati hiirte toitmine bakteritega ning kontrolliti uuesti nende labürindi läbimise võimet. Kuigi hiired suutsid ülesandega hakkama saada veidi aeglasemalt kui bakterite söömise ajal, olid nad siiski keskmiselt kiiremad kui kontrollhiired, kes kunagi baktereid polnud saanud.
Viimase testi läbisid hiired pärast kolmenädalast puhkust. Kuigi katsehiired läbisid labürindi ikka veel kiiremini kui kontrollhiired, polnud erinevus gruppide vahel enam statistiliselt oluline, mis näitab, et bakterite mõju õppimisvõimele on ajutine.
«Uurimus viitab, et see bakter võib olla oluline imetajate ärevuse ja õppimisvõime kontrollis,» selgitas Matthews. «Oleks huvitav spekuleerida, et kooliprogrammi võiks kuuluda rohkem õues viibimist, mille tulemuseks oleks sagedasem kokkupuude bakteriga. See võiks parandada laste õppimisvõimet ja vähendada närvilisust,» lisas ta.