/nginx/o/2010/11/19/469653t1hfc1c.jpg)
Mullusest ravimiameti järelevalvetegevuse andmetest selgub, et Eestis kasutatavad ravimid vastavad enamasti nõuetele, kuid endiselt on probleeme näiteks apteegiravimite korrektse märgistamisega.
Nõuetele ei vasta üksikud Eestis müüdavad ravimid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu analüüsiti ravimiameti laboris kokku 439 ravimit. Euroopa Liidu liikmesriikide koostöös saadi täiendavalt andmeid 130 Eestis müügiluba omava ravimi analüüsitulemuste kohta.
273 analüüsitud apteegiravimist ei vastanud nõuetele 11. Mittevastavate proovide hulgas oli nii salve, lahuseid kui ka pulbreid. Enamikul juhtudel oli mittevastavuse põhjuseks toimeaine kvantitatiivse sisalduse jäämine väljapoole nõuete piire. Kahel juhul osutus mittevastavaks ravimi mass.
Selgus ka, et jätkuvalt on probleeme apteegis valmistatud ravimite korrektse märgistamisega – mitmete ravimite etikettidelt puudusid hoiatused (Hoida jahedas! Hoida laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas!), märgitud oli vale kõlblikkusaeg vms.
Müügiloaga ravimeid analüüsiti laboris 55 korral, neist üheksa olid veterinaarravimid. Tõsiseid kõrvalekaldeid kvaliteedinõuetest, mis põhjustanuks ravimite müügilt kõrvaldamise, ei täheldatud. Küll aga tuli ette arutamist vajavaid küsimusi müügiloadokumentatsioonis.
Üsna palju pööratakse tähelepanu laialdase kasutusega ja paljude geneeriliste preparaatidega ravimitele. Eelmisel aastal olid vaatluse all donepesiili, levetiratsetaami, tsefuroksiimi, furosemiidi, drotaveriini tabletid ja ibuprofeeni sisaldavad siirupid. Nende uuringute tulemusena ei täheldatud erinevusi erinevate tootjate ja originaal- ja geneeriliste ravimite vahel, sealhulgas vastasid kõik uuritud preparaadid kvaliteedinõuetele nii toimaine kui ka lisandite ja laguproduktide sisalduse ning toimeaine vabanemise poolest. Kahe ravimi korral leiti kõrvalekalle tablettide poolitatavuse nõuetest.
Veterinaarravimitest keskenduti parasiitide tõrjeks kasutatavate ravimkaelarihmade kontrollile. Ühel juhul jäi toimeaine sisaldus kaelarihmas allapoole lubatud vahemikku, millest teavitati ka müügiloahoidjat. Lisaks analüüsiti ka kohaliku ravimitootja süstesuspensioone ning nende kahe analüüsi puhul kvaliteediprobleeme ei tuvastatud. Küll aga toimus arutelu analüüsimetoodika teemal.
Arstide ja erialaseltside taotluste alusel sissetoodavaid müügiloata ravimeid analüüsiti 46 korral - kõik ravimid vastasid kvaliteedinõuetele. Analüüsitud ravimitest 28 olid süste- ja infusioonilahused. Samuti olid vaatluse all HIV riiklikus programmis kasutatavad ravimid.
Ravimiamet analüüsib igal aastal nii müügiloaga ravimeid, arstide või erialaseltside taotluste alusel sissetoodavaid müügiloata ravimeid kui ka apteekides valmistatud ravimeid ning ravimite valmistamisel kasutatavad toime- ja abiained.
Ravimiameti laboratoorne kontroll näitab, kas Eestis müüdavad või müügile tulevad ravimid vastavad kvaliteedinõuetele. Kuigi ravimitootjad kontrollivad kogu oma toodangu iga ravimipartii kvaliteeti, teeb ravimiamet pistelist kontrolli. Järelevalve on oluline ka võltsingute tuvastamiseks.