Salapärase põhjusega haigus on Eestis sandistanud ligi 1000 inimest

Nooremaid täiskasvanuid kimbutav hulgiskleroos on haigus, mis toob tihti kaasa puude.

FOTO: Scanpix

Eestis on ligikaudu 1500 inimest, kes põevad hulgiskleroosi – haigust, mis toob endaga enamasti kaasa puude ning mille tekkepõhjust arstid ja teadlased senini kindlalt ei tea.

Peamiselt ründab haigus nooremaid inimesi ja 20-40-aastaste seas on see kõige levinum neuroloogiline haigus. Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiaosakonna juhataja doktor Toomas Toomsoo selgitas, et hulgiskleroos, mis on maailmas tuntud kui sclerosis multiplex, on krooniline autoimmuunne haigus ja see kahjustab inimese kesknärvisüsteemi. Esmased haigusele iseloomulikud sümptomid on erinevad liikumis- ja nägemishäired.

«Kõige  enam puutume kokku olukorraga, kus  patsient väidab, et ta ei näe, et nägemisteravus on vähenenud, seda siis kas  kirjeldusena  udu silmade  ees või lihtsalt on pimedus. Teisalt võib tekkida kahekordne nägemine. Näiteks nähakse kahte  inimest  vastu tulemas, kuid kumb neist on reaalne ei tea, kui veab siis kokkupõrget ei teki kui mitte, saad müksu ja ebameeldiva kogemuse,» rääkis arst.

«Teiseks  sagedasemaks sümptomiks võivad olla kõikvõimalikud tundlikkusehäired, surinad  jäsemetes, tuimus jäsemetes või kehas, ka  valud.»

Mis sellist haigust põhjustab, on seni täpselt teadmata. Seda seostatakse osalt geneetiliste faktoritega ja osalt keskkonnateguritega.

«Üks viimaste  aastate huvitavamaid tähelepanekuid on, kuidas  päikesevalgus  mõjutab meie immuunsüsteemi. Just parasvöötmes elavatel inimestel tekib päikesevalguse puudumise tõttu D- vitamiini puudus ja seda eriti talvisel ajal. Mõnede  uuringutega on leitud, et just D-vitamiini osalusel reguleeritakse mitmete  geenide tööd, mis  on seotud sclerosi multiplexi tekkimisega,» märkis Toomsoo.

Päikesevalguse vähesus on ilmselt ka põhjuseks, miks hulgiskleroos on rohkem levinud maades, mis asuvad ekvaatorist kaugel. Doktor Toomsoo sõnul ei ole Eesti teiste riikidega võrreldes sugugi paremas ega halvemas seisus.

«Meil on tõesti haigust veidi enam kui näiteks Jaapanis, samas oleme Põhjamaadega ühel tasemel.»

Täna, mai viimasel kolmapäeval tähistatakse üle maailma hulgiskleroosi päeva. Toomsoo arvates on selle päeva tähistamine ka Eestis oluline, sest kuigi meil on haigestunuid üle 1000, ei tea üldsus sclerosis multiplexist suur midagi.

«See on haigus, mida inimesed ei taha väga eksponeerida,» lausus ta.

Tagasi üles