Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Noored tunnevad end eakatest üksildasemana

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Noored tunnevad end eakatest üksildasemana
Noored tunnevad end eakatest üksildasemana Foto: SCANPIX

Briti sotsiaaluurijate sõnul on tänapäeva noored üksildasemad kui nende vanaemad-vanaisad.

Küsitlusele vastanud 18- 34-aastastest tunneb 60 protsenti sageli üksildustunnet, kirjutab BBC.

Üle 55-aastaste hulgas on üksilduse alla kannatajaid aga alla 35 protsendi.

Uurijate sõnul põhjustavad noorte üksildust kiired muutused ühiskonnas.

«Enam ei ole suurperesid ja lapsed kolivad üsna noorelt vanematest lahku elama. See kõik kokku tekitab peretunde puudumise ning soodustab üksildust,» selgitasid uurijad.

Teadlaste hinnangul on üksinda elavate inimeste arv 20 aastaga kahekordistunud.

Ka on keskkond muutunud.

«Varem olid tugevad kogukonnakeskused, kus oli oma postkontor, kauplus ja kool. Kinnisvaraarendajad on need keskused hävitanud ja inimestes nii-öelda juuretust tekitanud,» jätkasid sotsiaalteadlased.

Teadlaste sõnul saavad erineva põlvkonna inimesed üksindusest ja üksildusest erinevalt aru.

Uuring näitas, et naised kannatavad sagedamini üksildustunde all kui mehed. Selle tõttu esineb naiste seas depressiooni ja stressi enam.

Psühholoogide kinnitusel mõjutab üksildustunne vaimset tervist ning võib inimesi panna meeletuid asju tegema.

Tänapäeva tehnoloogia võib üksildust nii kahandada kui kasvatada. Interneti abil saab suhelda ka kaugel olevate inimestega. Ka saab internetist leida uusi sõpru.

«Inimesed, kes näiteks ei saa mingil põhjusel kodust palju väljas käia, saavad uusi sõprussuhteid luua interneti abil,» lisasid uurijad.

Kuid tehnoloogial on ka oma varjupool.

«Facebooki ja muid sarnaseid lehekülgi võidakse kasutada päriselu ja inimkontaktide aseainena. Ligi kolmandik küsitletutest tunnistas, et ei suhtle lähedal elavate pereliikmete ja sõpradega näost-näkku, vaid ainult internetis. Sellel puhul jääb inimlik soe otsekontakt ära,» laususid uurijad.

Küsitletud noorte arvates ei suuda internet tõelisi sõprussuhteid asendada ning isegi kui suheldakse netis 100 inimesega, võidakse end ikka üksildasena tunda.

«Tänapäeva maailmas on üksindus ja üksildus suur probleem, mida ei peaks salgama. Sellest ülesaamiseks tuleks inimlik ja lähedane suhtlemine uuesti au sisse tõsta. Erinevas vanuses inimeste vaimset tervist aitab korras hoida see, kui neil on lähedasi, kellega koos olla ja rääkida,» andsid psühholoogid nõu.

Tagasi üles