/nginx/o/2014/01/05/2733420t1h3cb4.jpg)
Kui esmadoonorite arv jääb aasta-aastalt veidi väiksemaks, siis korduvalt verd loovutavate inimeste hulk kasvab iga aastaga.
Regulaarsete doonorite arv kasvab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Korduvdoonorite arvu tõus on rõõmustav nähtus. See tähendab, et üha rohkem on neid, kes ei piirdu ühe üksiku vereloovutusega, vaid tulevad regulaarselt tagasi,» kommenteeris Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste.
Eesti verekeskuseid külastas mullu veidi üle 37 000 doonori, kes tegid kokku ligi 61 000 vereloovutust. Korduvdoonoreid oli eelmisel aastal ligi 30 000 ja esmadoonoreid üle 7000.
Eesti suurimat Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) verekeskust külastas eelmisel aastal üle 20 700 doonori, kes tegid kokku ligi 33 000 vereloovutust.
PERHi verekeskus valmistas kogutud vereloovutustest haiglatele ülekandeks ligi 50 000 erinevat verekomponenti
«Me oleme suutnud haiglate vajadusi hästi täita, sest lisaks tavapärasele verekeskuse külastamisele reageerivad doonorid väga operatiivselt ka järskude verevarude vähenemiste puhul, kui oleme neid eraldi kutsunud,» ütles Kullaste.
2012. aastal oli Eestis kokku ligi 36 000 doonorit, kes tegid pisut vähem kui 60 000 vereloovutust.