Iga kolmandat naist ohustav kasvaja

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli naistekliiniku günekoloog Ülle Kadastik rõhutab, et emaka eemaldamine ei vähenda kuidagi naiselikkust.
Tartu Ülikooli naistekliiniku günekoloog Ülle Kadastik rõhutab, et emaka eemaldamine ei vähenda kuidagi naiselikkust. Foto: Margus Ansu

Healoomuline emaka lihaskoe kasvaja võib põhjustada kehvveresust ja viljatust ning halvendada oluliselt elukvaliteeti. Sellest on siiani vähe räägitud – ometi põeb seda haigust, mis võib põhjustada kehvveresust ja viljatust ning häirida intiimelu, kolmandik naistest.

Ehkki emakamüoom on healoomuline lihaskoe kasvaja, kardavad paljud, et ainus ravivõimalus on operatsioon, mille tulemuseks on emaka eemaldamine. Seda omakorda seostatakse naiselikkuse kaotusega.

Tartu Ülikooli naistekliiniku günekoloogiaosakonna juhataja Ülle Kadastiku sõnul on müoom pärast naise 35. eluaastat päris tavaline nähtus ja selle esinemine sageneb enne menopausi. Haigusel on üsna suur pärilikkuse komponent ja kui seda on esinenud emal või vanaemal, tabab see suure tõenäosusega ka järgmise põlvkonna naisi.

Umbes 60 protsendil haiguse käes kannatajatest ei pruugi müoom mingeid kaebusi esile kutsuda, kuid vahel võivad need olla vägagi tõsised.

Tavaliselt tulevad naised arstile verejooksuga, mille suurus sõltub nii sõlmede suurusest kui nende asukohast. Noorematel naistel avaldub emakamüoom vererohkete menstruatsioonidena, vanematel pideva veritsusena. Selle tagajärjel võib tekkida kehvveresus. Valu koos survetundega tekib siis, kui sõlmed on nii suured, et suruvad naaberorganitele.

Müoome saab edukalt

eemaldada operatsiooniga. Vahel saab seda teha ilma lõikuseta ehk endoskoopiliselt – enamasti siis, kui väikesed sõlmekesed on emakaõõne sees. Sageli eemaldatakse aga kogu emakas.

Kadastiku sõnul pole alust kartusel, et seetõttu saab naiselikkus kuidagi kannatada. «Tegelikult peitub naiselikkus munasarjades ja hormoonides, mida need toodavad. Mingeid kuumahoogusid sellest ei teki ja ka seksuaalsusele ohtu ei maksa karta,» selgitab ta.

Kui naisel emakas eemaldatakse, siis menstruatsiooni enam ei tule ja see võib mõnele lihtsalt psühholoogiliselt halvasti mõjuda. On ette tulnud juhtumeid, kus naised ei julge emaka eemaldamisest oma mehele rääkida, kuid see on naistearsti sõnul väga rumal käitumine. Menopausi tekitab ainult munasarjade eemaldamine, mida ka vahel, näiteks vähikahtluse korral, tuleb teha, kuid emakamüoomi pärast seda ei tehta.

Hea uudis naistele on, et nüüd saab lõpuks emakamüoomi teatud juhtudel ravida ka ilma operatsioonita – tablettide abil. Pisut üle aasta on Eesti turul Esmya preparaat. Ehkki selle ravimiuuringud alles käivad ja arstidel on kogemusi vähe, on meil seda juba edukalt kasutatud.

Ravikuur kestab kolm kuud. Ravim peatab kõigepealt verejooksu, siis hakkavad sõlmed väiksemaks muutuma. See on eriti oluline noortele naistele, kes planeerivad veel sünnitust, sest see võimaldab hiljem hakkama saada väiksema lõikusega. Mõnel puhul on ravi võimaldanud operatsiooni hoopis ära jätta.

Tablettravi on hästi talutav, kuid selle halb külg on, et see on kallis ja pole seetõttu kõigile naistele kättesaadav. Ühe kuu tabletikogus maksab 176 eurot ja haigekassa seda praegu ei rahasta. «Lootused seoses selle ravimiga on suured, ootame, et haigekassa peagi ka soodustuse annab, läbirääkimised selleks käivad,» ütleb Tartu Ülikooli kliinikumi naistekliiniku günekoloogiaosakonna juht.

Tänavu sügisel tehti Eestis fookusgrupiuuring günekoloogide ja viljakas eas naispatsientide hulgas, et välja selgitada teadlikkus ja hoiakud seoses emakamüoomiga. Uuringus osalenud arstid leidsid, et tõsiste müoomi sümptomite korral nagu verejooksud, kehvveresus jm, peavad nad vajalikuks kirurgilist sekkumist. Lõplik raviotsus sõltub patsiendi vanusest ja sünnitamisplaanidest. Eeskätt soovitatakse operatsiooni 40. eluaastates naistele, kes enam lapsi ei soovi. Kohese kirurgilise sekkumise alternatiiviks on ravimid, mille eeliseks peavad arstid müoomisõlme vähendamise võimalust, et lõikuse mahtu vähendada, seda edasi lükata või ära hoida.

Uuringus toodi esile neli olulist sihtrühma, keda oleks uuemate ravivõimalustega vaja toetada: noored sünnitamiseas naised, tõsiste sümptomitega naised, menopausieelses eas naised ning need, kellel lõikus on vastunäidustatud.

Naistearstide sõnul on müoomiga kaasnev kehvveresus ehk aneemia suurele osale naistest tõsine probleem. Naised on liialt kannatlikud: mõned tulevad arsti vastuvõtule väga kehvas seisus, elades kuid aneemias, ning nende koed on kroonilises hapnikunäljas.

Järjekorrad operatsioonile pääsemiseks on tihtipeale paar kuud ja rohkem. Kui patsient saab eelnevalt ravi ja on stabiilne, peab ta võtma ka vähem rauatablette.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles