/nginx/o/2010/05/26/374335t1hb604.jpg)
Autokooli Autosõit juhatuse liige Illimar Maasing rääkis kiirabikonverentsil, et iga juht ei sobi kiirabijuhiks ning Tartu kiirabi autojuhtidele tehtud sõidutestist tuli välja, et paljude juhtide sõiduoskus jätab soovida.
Kiirabijuhtide sõiduoskused jätavad soovida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maasing selgitas, et möödunud aasta lõpus tehti Tartu 70-le kiirabiautojuhile sõiguoskuste katse – nad sõitsid tund aega ringi, mille jooksul anti neile näiteks erinevaid aadresse ja samas hinnati neid laias skaalas, kirjutas meditsiiniuudiste portaal med24.ee.
Põhilistest tulemustest rääkides tõi Maasing välja, et 70st juhist 52-l jätab käiguvahetusoskus soovida: «Juht ei tea sõiduki hingeelust ja püüab sõidukist võtta maksimumi ega kasuta auto parameetreid ära.» «Sellest ka liikumise mittesujuvus – 33 juhi liiklemine ei ole sujuv. Mis tunne on siis patsiendil või brigaadil?,» lisas ta.
«31 juhti ei ole roolis valmis ohuolukordadeks. Ei vaadata korralikult ringi, üks käsi on roolil ning teine kuskil mujal,» kirjeldas Maasing, ning lisas: «29 juhti ei arvestanud nähtavate takistuste ja probleemidega – jalakäija ees pannakse äkkpidurit, samuti punase tule ees.»
«28 juhti ületas pidevalt lubatud kiirust, ometi nad teadsid, et see on katsesõit ja tehakse märkmeid. Nad ei vaevunud vaatama peeglisse pärast manöövri tegemist. 26 juhti ei hoidnud ka sõidul pikivahet,» kirjeldas autokooli juht.
Maasing soovitas kiirabijuhte tööle võttes vaadata ka inimese isiksuseomadusi ning juhile enne katsed teha.