Abortide arv langes 10 000 piirist allapoole

Loode Foto: SCANPIX

Eestis vähenes abortide arv mullu taas märgatavalt, langedes üle mitmekümne aasta allapoole 10 000 piiri. Selle põhjuseks võib pidada nii laste kui noorte emade paremat nõustamist.

Mullu tehti Eestis kokku 9693 aborti, neist tahtlikke aborte 7542, selgus Statistikaameti värsketest andmetest. Aasta varem, 2008. aastal oli aborte kokku 10 699.

Abortide arv on alates 1991. aastast pidevalt langenud, kuid mullu oli langus järsem kui eelnevatel aastatel, vähenedes koguni üle 10 protsendi.

«Kui varasemat dünaamikat vaadata, siis mullu oli esimest korda pärast 1956. aastat abortide arv alla 10 000,» sõnas statistikaameti vanemstatistik Kalev Noorkõiv. Näiteks 1970-ndatel aastatel tehti koguni üle 40 000 abordi aastas. Siis oli aborte üle kahe korra rohkem kui sünnitusi.

Mullu tehti 47,8 legaalselt indutseeritud aborti iga 100 elussünni kohta ning ka see suhtarv on märkimisväärselt vähenenud. Kümme aastat tagasi (1999. aastal) oli suhe 116,7 aborti 100 elussünni kohta.

Aborte tehakse linnas enam kui maal, kõige enam on rasedust katkestatud Harjumaal, Ida-Virumaal ja Tartumaal.

Legaalselt indutseeritud abordid on need, mida rahvas üldiselt abordi all mõistab, selgitas Noorkõiv. Ülejäänud on nurisünnitused või iseeneslikud abordid.

Paranenud nõustamissüsteem

Tallinna raseduskriisikeskuse juhataja Küllike Lillestik ütles, et abortide vähenemise taga on terve kompleks põhjuseid. «Üks on kindlasti see, et seksuaalharidus on paranenud, aasta-aastalt teadlikkus rasedusest hoidumisest kasvab,» arvas ta.

«Teine on see, et alanud on raseduskriisi nõustamine, et äsja lapse sünnitanud segaduses emad on rohkem kursis sellega, mis nendega toimub, nad ei jää ootamatult rasedaks ega tee aborte. Statistika näitab, et aborditegijate arv on kõige suurem nende hulgas, kellel on üks väike
laps,» viitas Lillestik statistikale. «Aidanud on nende nõustamine, et näiteks rinnaga toitmine ei ole rasestumisvastane vahend.»

Samuti on paranenud pereteraapia kättesaadavus. «Üldiselt inimeste teadlikkus iseenda aitamise võimalustest on paranenud,» hindas ta.

Rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ei tohiks tema hinnangul ammu juba probleemiks olla, küsimus on pigem noorte varases harimises. «Statistikast on näha, et 14-17-aastaste hulgas on rasestumisvastaste vahendite mittekasutajate hulk kõrge, aga 20-aastased ja vanemad kasutavad vahendeid päris usinasti,» märkis Lillestik.

«Preventiivne süsteem hakkab vaikselt tööle, aga kahjuks praktika näiteb, et see ei ole veel hea. Väga palju kustutatakse ikkagi tuld,» lisas raseduskriisi nõustaja.

Ta ei osanud öelda, mis oleks nii-öelda eeskujulik number Eesti kohta. «Abortide arvu mõjutab ka ju sünnieelne diagnostika, mis suudab juba 11.-12. rasedusnädalal kindlaks teha, kas tita on terve. Eestis valdavalt naised katkestavad loote haiguse ilmnemisel raseduse. Nõustamiskogemuse järgi võib see arv olla 20 juhtu aastas haigla kohta, kuid arvan,et tegelikult on see arv kindlasti suurem,» selgitas Lillestik.