Külm murrab napsitajaid ja kodutuid

Napsitaja võib pakase korral joobe tõttu paikseid külmakahjustusi saada. Foto: Liis Treimann / Postimees

Suurhaiglate erakorralise meditsiini osakonnad (EMO) puutuvad käreda pakase ajal kokku kõige enam kodutute ja napsitajatega, kes joobe tagajärjel tänavale lamama jäävad ja saavad külmkahjustusi.

Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) EMO juhataja Kristiina Põld selgitas, et liigsest külmast tingitud vaevused, mille tõttu patsiendid EMOsse jõuavad, võib jagada laias laastus neljaks.

Käreda pakase ajal jõuavad haiglatesse alkoholijoobe või tervisrikke tagajärjel tänavale lamama jäänud isikud, kes on saanud paikseid külmakahjustusi jäsemete piirkonnas või on üldiselt alajahtunud. Sama murega satuvad samuti arstide silma alla kodutud isikud. «Käesoleval talvel on õnneks olnud vaid üksikuid alajahtumise ja lokaalsete külmakahjustustega seotud haigusjuhtumeid,» märkis Põld.

Ohugrupp on ka kodudes alajahtunud vanemad inimesed, kes ei jaksa kas üldhaigestumise või üldise vanaduse tõttu piisaval määral kodu kütta. Käreda pakase ajal esineb ka patsientidel paikseid külmakahjustusi näo või jäsemete piirkonnas, mis on enamasti tekkinud sportliku tegevusega.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) EMO juhataja Piret Valdek teatas, et murede ampluaa ei ole muutunud, küll aga on haigeid tavapärasest veidi vähem. «Kui selle aasta algusest on keskmine ööpäevane haigete arv 170 piiril, siis näiteks eilse valve jooksul pöördus meile 138 patsienti,» tõi ta välja.

Väiksem on Valdeku sõnul viimasel ajal olnud traumade arv – külma ilmaga on väljas talispordi harrastajaid vähem. Külm kui selline kimbutab Valdeku sõnul eelkõige kodutuid. Viimase kahe nädala jooksul on haiglaravi vajanud kaks alajahtunud patsienti, lisaks veel üks patsient käte ja jalgade külmakahjustustega.

Tartu Ülikooli kliinikumil on EMO külastatavus külmade ilmadega vähenenud ca 20-30 protsenti – eeldatavasti mängib haigla sõnul rolli see, et tänavad ei ole ülearu libedad.