2011. aasta rahvaloenduse andmetel elab 90% Eesti elanikest haiglatest kuni 30-minutilise autosõiduteekonna kaugusel. Seda eeldusel, et keskmine sõidukiirus asulates on 35 km tunnis ja maanteedel 90 km tunnis.
Enamikust Eesti paikadest jõuab haiglasse 30 minutiga
4. veebruar 2014, 10:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõikjal Eestis 30 minutiga haiglasse siiski ei jõua – välja jäävad peamiselt maakonnakeskustest kaugemad alad, kus teedevõrk ja asustus on hõredam, kirjutab Statistikablogi.
Suur osa neist on soostunud alad, näiteks Emajõe Suursoo, Alutaguse, Soomaa ja Kõrvemaa piirkond. Samuti jäävad välja tihedama asustusega alad nagu näiteks Harjumaal Kehra ja Kuusalu ümbrus, Tartu maakonnas Rõngu vald, Lääne-Virumaal Jäneda piirkond.
Piirkondades, mis jäävad haiglatest 30-minutilise autosõidu kaugusele, elab suhteliselt rohkem nooremaid ning 30 minuti alast väljapool suhteliselt rohkem vanemaealisi elanikke. Arvestades nooremate koondumist linnadesse ja nende lähedusse on see ka igati ootuspärane.
Haiglavõrgu planeerimisel on Eestis lähtutud põhimõttest, et haiglad asuksid ühetunnise autosõiduteekonna või kuni 70 km kaugusel elanikest. Haiglate ühetunnise autosõiduteekonna teeninduspiirkonnad katavad peaaegu kogu Eesti, kusjuures ulatuslikud alad jäävad mitme haigla teeninduspiirkonda. Selle teeninduspiirkonna sees elab 99% rahvastikust.
Ühe tunniga haiglasse jõudmine on aga küsitav väikesaarte elanike puhul.
Ka erinevate haiglate teeninduspiirkonda kuuluva rahvastiku vanusjaotus on erinev, sarnanedes piirkonna rahvastiku vanusjaotusele. Näiteks Narva Haigla teeninduspiirkonda jääb suhteliselt rohkem 50–64-aastaseid ja 70–74-aastaseid, seevastu Tartu Ülikooli Kliinikumi teeninduspiirkonnas on rohkem nooremaid, 15–34-aastaseid.