/nginx/o/2014/01/14/2751518t1hc420.jpg)
Kas Soomes leetrite pärast kehtestatud karantiin ähvardab varsti ka Eesti koole ja lasteaedu? Võimalik, sest vanemate arv, kes oma lapsele kaitsesüstimisi teha ei luba, kasvab iga aastaga.
Üha enam vanemaid keeldub laste kaitsesüstimisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et leetrid on väga nakkav haigus ja Soome Sammatti külakooli õpilastest olid vaktsineeritud vaid pooled, kuulutati seal välja karantiin, kirjutab Õhtuleht.
Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ütleb, et midagi sarnast võib juhtuda ka meil, kui lapsi ei vaktsineerita.
Ta toob näiteks, et kui 2009. aastal keeldus oma lapsi leetrite vastu vaktsineerimast 1,6%, siis 2012. aastal juba 2,5% vanemaist.
Ilta-Sanomat kirjutas, et Lõuna-Soomes Uusimaa maakonnas Lohja lasteaias ja Sammati külakoolis on ligi 50 leetrite vastu vaktsineerimata last. Esmalt tuvastati leetrid ühel külakooli õpilasel, kes oli viibinud kaasõpilaste seas terve koolipäeva enne, kui nakkushaiguse tunnused ilmnesid. Tõenäoliselt nakatus see laps leetritesse hiljutisel Aasia-reisil.
Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsi kümne nakkushaiguse vastu, nendeks on tuberkuloos, B-viirushepatiit, difteeria, teetanus, läkaköha, poliomüeliit, mumps, punetised, leetrid ja Haemophylius influenzae tüüp B.
Terviseameti andmetel vähenes tunamullu võrreldes 2011. aastaga kaheaastaste laste hõlmatus vaktsineerimise osas kõikide immuniseerimiskava vaktsiinidega. Vaktsineerimistest keeldumiste arv kasvas 2012. aastal 0,3 protsendi võrra.