E-tervis lonkab kolme jalga

E-tervise juht Raul Mill. Foto: Mihkel Maripuu

Riigi loodud e-tervise süsteemi neljast põhilisest lahendusest kasutatakse täna aktiivselt vaid digiretsepti. Ehkki e-tervise käivitamiseks on kulutatud 15 miljonit eurot, on digiloo ja digipildi kasutamine kesine ning digiregistratuurile pole viie aastaga üldse elu suudetud sisse puhuda, selgus riigikontrolli auditist.

Digiretsept on neljast e-tervise põhiprojektist ainuke, mis käivitunud täismahus. Digiretsepti arendajaks oli haigekassa.

Teiste e-tervise projektide nagu digilugu, digiregistratuur ja digipilt rakendamisega on tegelenud Eesti E-tervise Sihtasutus.

Digiregistratuuri näol oli eesmärk tsentraalne arsti vastuvõtule registreerimise süsteem, kus patsient saaks valida endale sobiva aja kõikide haiglate kõikide arstide vabade aegade seast. Praegu peab arstiaja leidmiseks erinevate tervishoiuteenuse osutajate kodulehed läbi kammima.

Ehkki tehniline lahendus on olemas, pole digiregistratuuri riigikontrolli hinnangul kasutusele võetud tervishoiuteenuse osutajate vahelise konkurentsi tõttu – järjekordade andmeid parema meelega ei avaldata.

«Raviasutustes on vastuvõtuaegadest pigem puudus,» selgitas e-tervise sihtasutuse juhatuse liige Raul Mill, et haiglad on ühest digiregistratuurist siiski huvitatud.

Probleem seisneb aga selles, et broneeringutes tehakse pidevalt muudatusi. Näiteks tühistavad inimesed sageli broneeringuid ise. Ka muudavad visiidiaegu arstid. Oluline on aga, et ühtses digiregistratuuris kajastatavad andmed oleks pidevalt sünkroonis reaalajaga.

«Praegu saavad patsiendid broneerida aegu vastuvõtule telefoni teel, koha peal ja mõnes haiglas ka kodulehe kaudu. Kui paneme siia juurde ka keskse süsteemi, siis selle haldamine läheb keeruliseks, et ei tekiks topeltbroneerimisi,» selgitas Mill.

Vaja e-saatekirja

Haigekassa ja e-tervise sihtasutus teevad praegu koostööd, et tööle rakendada e-saatekirja süsteem. Kui pabersaatekirjaga on võimalik broneerida aegu mitmes raviasutuses, siis digisaatekirjaga saab teha vaid ühe broneeringu. «See annab efekti ravijärjekordade osas ning välistab topeltbroneeringud,» selgitas Mill. Nii tuleb süsteemi ka vähem muudatusi edastada.

Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul püütakse praegu selgust saada, milliseid tehnoloogilisi lahendusi tervishoiuteenuse osutajad kasutavad.

Teiseks probleemiks on riigikontrolli hinnangul digipildi andmebaas, mis on vaid viidete ladu, kus saab teada, kus pilt asub. Pilti ennast süsteemist aga ei näe. Ka viiteid piltide asukoha kohta ei esita kõik tervishoiuasutused.

Seda seetõttu, et paralleelselt digipildi loomisega hakkas kaks suurt riigi loodud regionaalhaiglat arendama oma süsteemi – Pildipanka –, milles praegu asubki 80 protsenti meditsiinilistest ülesvõtetest.

«Minu hinnangul toimuvad arengud haiglates ja e-tervises erinevas rütmis. Haiglad arendavad kõik oma infosüsteeme kohati dubleerides riiklikke-e-tervise projekte,» nentis perearstide seltsi juht Diana Ingerainen.

Digipildil puudub praegu praktiline väärtus, kuna pildid asuvad mujal ning neid vaadatakse ja kasutatakse ka mujal, kinnitas riigikontroll. Milli sõnul laheneb digipildi probleem peagi, kuna kaks süsteemi tänavu ühendatakse ning piltide tsentraalne kogumine muudetakse kohustuslikuks.

Ka digilugu ei ole riigikontrolli hinnangul kavandatud kujul käivitunud, sest hoolimata juba 2008. aastast kehtinud seaduse nõudest, ei esitata sinna kõiki andmeid. Näiteks 92 protsenti eriarstiabi teenuse osutajatest ei esitanud 2012. aastal üldse andmeid digilukku ning pooled nendest, kes andmeid esitasid, esitas vaid veerandi nõutud andmetest.

Kui digilukku ei esitata kõiki andmeid, ei ole võimalik seda kasutada igapäevases ravitöös ning sel juhul ei suudeta täita e-tervise laiemat eesmärki, milleks on tervishoiukorralduse tõhustamine.

Karistuse asemel märgukirjad

«Riik järelvalvet selles osas teinud ei ole, ettekirjutusi teinud ei ole. See näitab suhtumist,» tõi välja riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri kinnitas aga, et amet teeb süsteemset järelvalvet. Tõsi, ei karsita, vaid saadab märgukirju.

«Audit oli suunatud minevikku, seis on paranenud,» kinnitas aga Mill, kelle sõnul saadab andmeid digilukku täna näiteks 92 protsenti perearstidest. Samas ei saadeta kõiki dokumente.

Diana Ingerainen tõi välja, et digiloo kasutusmugavus on madal. «Kõige suurem mure arstide poolt ongi, et me saame sisestada vabateksti, mida teised ei saa kasutada. Näevad küll, aga otseselt kasutada ei saa,» selgitas ta.

Tanel Rossi kinnitusel on haigekassa lepingu üldtingimustes tänavu põhjalikumalt välja toodud kohustus edastada andmeid digilukku.

Riigikontroll möönab, et 2013. aastal kasvas digilukku andmete esitamine ning järjest rohkem arste ja asutusi seda ka teeb. Samas ei ole tervishoiu tõhustamise aspektist vaadates oluline mitte ainult andmete esitamine, vaid ka nende vaatamine ning audit näitas, et andmeid vaadatakse e-tervisest väga vähe.

Riigikontroll leiab, et sotsiaalministeerium, kelle ülesanne peaks olema esindada riigi huvisid, on e-tervise juhtimisel olnud pigem kõrvaltvaataja ning palju aktiivsemalt on osalenud teised e-tervise sihtasutuse nõukogu liikmed, kes esindavad tervishoiuteenuse osutajaid.