Tugev süda ja vormis keha ei ole ainsad treenimisega saavutavad muudatused – teadlased on välja selgitanud rea muutusi heas füüsilises vormis inimeste ainevahetuses.
Heade jooksjate ainevahetus on teistsugune
27. mai 2010, 17:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Science Translational Medicine kirjeldatu viitab sellele, et trenn muudab varuks kogutud suhkrute, lipiidide ja aminohapete lõhustamise radasid ning parandab vere suhkrutaseme reguleerimist, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Uurimuse tulemused võivad tulevikus viia sportlikke saavutusi parandavate toidulisandite või uute ravimite väljatöötamiseni, kirjutas Nature.
Inimeste ainevahetusradade kirjeldamine on võrreldes valkude ja geenide uurimisega siiani jäänud tagaplaanile, osaliselt seetõttu, et inimese kehas leiduvaid metaboliite on nii palju. Erinevate radade uurimise käigus on kokku kirjeldatud umbes 8000 ühendit.
Teadlased võtsid trenni mõju uurimiseks vaatluse alla 210 ainevahetusprodukti. Ainevahetuses toimuvate muutuste hindamiseks 70 inimesel enne ja pärast kümneminutilist jooksu jooksulindil kasutati mass-spektromeetriat. Muutused tuvastati 21 ühendi puhul, seejuures mitut neist polnud varem trenniga seostatud.
Mõned muutused olid suuremad katsealustel, kellel oli suurem hapnikutarbimisvõime, mis näitab paremas vormis olemist. Bostoni maratoni läbimine kutsus samuti esile muutused uuritud ainetes, eriti nende jooksjate puhul, kes läbisid täispika maratoni vähem kui nelja tunniga.
Suuremõõtmelises terviseuuringus osalenud 302 inimese uurimine näitas samuti, et kaks hea füüsilise vormiga seostatavat metaboliiti – glütserool ja glutamiin – sõltusid puhkeoleku pulsist, mis on veel üheks füüsilise vormi näitajaks.
On veel vara öelda, kas need muutused panustavad ka füüsilise vastupidavuse paranemisse – siiani on uurimus näidanud vaid seda, et nende metaboliitide tasemed muutuvad. Järgnevates uurimustes püütakse sellele küsimusele vastata loomkatsete abil.