/nginx/o/2010/05/27/375152t1hd205.jpg)
Iisraeli teadlased Ben Gurioni ülikoolist tegid katseliselt kindlaks, et eakate autojuhtide võime ohtu tajuda ei ole halvem kui kogenud keskealistel autojuhtidel. Küll aga oli ohutajumisvõime keskmisest halvem noortel kogenematutel autojuhtidel.
Autojuhtide ohutajumisvõime vanuse lisandudes ei halvene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajakirjas Accident Analysis & Prevention ilmunud artikli Age Skill and Hazard Perception autorid kirjutavad, et eakad autojuhid keskenduvad hoolikalt potentsiaalselt ohtlikele situatsioonidele, milleks on näiteks ristmikud ja tee ääres seisvad jalakäijad, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator Physorgi.
Uuringust võttis osa 21 noort, 19 kogenut ja 16 eakat, kuid kogenud autojuhti. Katsealused vaatasid filmi, milles tuli üles leida potentsiaalselt ohtlikud olukorrad. Nende leidmise edukust hinnati süsteemi abil, mis jälgis katsealuste silmade liikumist.
Teadlased leidsid, et kogenud ja eakad olid ohtlike olukordade tuvastamisel võrdselt edukad. Noored autojuhid leidsid küll üles väga ohtlikud situatsioonid, kuid ei pööranud nii palju tähelepanu vähemohtlikele olukordadele.
«Leidsime, et eakate autojuhtide võime ohtu tajuda vanuse lisandudes ei halvene. Samas olid nad väga sõltuvad teiste liiklejate antud signaalidest ning süüdistasid hiljem antud kommentaarides teisi nende ohtlikku olukorda seadmises. Ennast nad teistele ohuks ei pidanud,» ütles Avinoam Borowsky Ben Gurioni ülikoolist.
Tähelepanek, et ohutajumisvõime vanuse lisandudes ei halvene, võib muu hulgas selgitada ka seda, miks vanemad autojuhid kipuvad sõitma noortest aeglasemalt ja ettevaatlikumalt. Vähenenud reaktsioonikiiruse ja üldfüüsilise võimekuse tingimustes ongi vajalik võtta endale rohkem aega, et ohtudega hakkama saada.