Anestesioloogid mures: välismaalt on tööle tulnud ebapädevaid arste

Illustratiivne foto.

FOTO: SCANPIX

Eesti Anestesioloogide Selts pöördus sotsiaalministeeriumi poole murega, et väljastpoolt Euroopa Liitu tööle tulnud anestesioloogide tase on väga erinev. Mitme kolleegi ettevalmistus jätab sügavalt soovida.

Viimase viie aasta jooksul on anestesioloogidena terviseametis registreeritud kümme arsti, kes on saanud hariduse väljaspool Euroopa Liitu, kirjutab anestesioloogide selts sotsiaalminister Taavi Rõivasele.

Taotlused on seltsi kinnitusel rahuldatud dokumentide läbivaatamisel terviseametis. «Meil on sügav kahtlus, kas dokumentide vaagimine võimaldab üheselt kindlaks teha, et taotleja läbitud õppekava vastab Eestis kehtivale raamnõuetele. Mitme Eestisse asunud kolleegi erialane pädevus on meie hinnangul ebapiisav, nii teoreetiline kui praktiline ettevalmistus jätavad sügavalt soovida,» kirjutas selts ministrile.

«Ei saa väita, et kõik on ebakompetentsed. Küll aga puudub kõigil igasugune eesti keele oskus,» tõi anestesioloogide seltsi president Indrek Rätsep välja. Tema sõnul tullakse põhiliselt Eestisse Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest.

Ettepanek muuta seadust

«Meie näeme väga ohtlikku trendi. Meie kohus on erialaseltsina öelda, et me ei ole olukorraga rahul,» tõdes Rätsep, kelle sõnul ei saa selts lubada, et nii ohtlikul erialal töötab ebapädevaid arste.

Terviseamet võib kvalifikatsiooni vastavuse hindamiseks nõuda sobivustesti, kuid seltsi teada ei ole seda rakendatud.

«Teeme ettepaneku seadusmuudatuseks – sõnastada seadus nii, et kõik Euroopa Liidust väljastpoolt Eestisse tööle asujad peavad läbima sobivustesti. Eriarsti sobivust hindav test saab olla ainult Tartu ülikooli juures teostatav residentuuri lõpueksam. Enne sobivuseksamile pääsemist peaks kandidaat töötama vähemalt aasta ülikoolihaiglas üldarstina kogenud eriarsti supervisiooni all,» kirjutasid anestesioloogid, kes on veendunud, et selline süsteem kindlustaks ühtlase kvalifikatsiooni.

«Põhjalikult kontrollimata ettevalmistusega arstide lubamine tervishoiutöötajate registrisse toob kaasa tõsise ohu Eesti tervishoiu kvaliteedile ja mainele tervikuna. Peamise löögi alla satuvad patsiendid, kes ei saa olla kindlad osutatud abi nõuetelevastavuses,» toonitab anestesioloogide selts.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri kinnitas, et kolmandatest riikidest tulnud arstide registreerimine toimub vastavat valdkonda reguleerivate õigusaktide alusel.

«Avalduse laekumisel saadetakse kõik dokumendid akadeemilise tunnustamise keskusesse ENIC/NARIC, kus kontrollitakse dokumentide ehtsust, kontrollitakse kas see isik on tegelikult õppinud nimetatud õppeasutuses ja määratakse koolituse tase (magister, doktor jne),» kirjeldas Saluri.

Seejärel võrdleb amet õppekavasid, kontrollib töökogemust ja täiendkoolitusi.

Kui arsti koolitus erineb siinsest, siis on seda võimalik kompenseerida töökogemusega ning rakendada korvamismeetmeid.

Amet: kohanemisaega kahjuks ette ei nähta

«Kui isik on töötanud arstina omal erialal piisavalt kaua, tema tegevuses ei ole olnud piiranguid, siis tuleb seaduse alusel lugeda puudujäägid hariduses (näiteks eriarstiõppe kestuses) korvatuks ja sellise isiku suhtes ei ole õigust rakendada korvamismeetmeid,» selgitas Saluri.

Kui arsti haridus ega ka töökogemus pole piisavad, siis suunatakse ta sobivustestile.

«Alati, kui on põhjust sobivustestile suunamiseks, me seda ka teeme,» kinnitas Saluri, kelle sõnul ei tõenda sobivustest alati inimese pädevust.

Kuni 2008. aasta juulini oli terviseametil õigus määrata kuni kuue kuu pikkune kohanemisaeg. «Kahjuks sellist võimalust seadus enam ette ei näe. Just kohanemisaeg võimaldaks terviseameti arvates välja selgitada arsti või eriarsti võime oma teadmiste ja oskuste rakendamiseks,» tõdes Saluri.

Populaarne

Tagasi üles