/nginx/o/2014/02/05/2798108t1h75a3.jpg)
Haiglate liit kui e-tervise projektide arendamise üks koostööpartneritest peab oluliseks keskenduda e-tervise tulevikuvaatele, kaasates ka kõik tervishoiutöötajad.
Haiglate liit: riigikontroll näib kohati olevat ebaõiglaselt kriitiline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kümme aastat tagasi, kui e-tervise projekti ettevalmistustega alustati, toimis tervishoiusüsteem suuresti veel dokumendivahetuse põhimõtetel. Tänaseks ei ole küsimus elektroonilises dokumendivahetuses raviasutuste vahel, vaid infosüsteemides olevate patsiendiandmete töötluses,» ütles haiglate liidu esimes Urmas Sule.
Toonased läheülesanded ei pruugi tema sõnul olla enam kohased ning e-tervise ülesannete fookust tuleb täpsustada.
«Haiglate liit on e-tervise projektides olnud koostööpartner ja kaasamõtleja ja kindlasti on e-tervise arendustega tehtud ära hiiglaslik töö,» nentis Sule.
Tema sõnul näib riigikontrolli auditi kokkuvõte olevat kohati ebaõiglaselt kriitiline, kuid samas annab see liidule hea impulsi e-tervise arendused üle vaadata ja langetada otsused, kuidas rakenduste kasutuselevõttu jätkata.
«Tähtis on mõista, et selle projekti õnnestumiseks on vaja muuta mitte ainult töökorraldust, vaid selleks peab kaasama ka kõik tervishoiutöötajad,» toonitas Sule.
Ehkki e-tervise käivitamiseks on kulutatud 15 miljonit eurot, on digiloo ja digipildi kasutamine kesine ning digiregistratuurile pole viie aastaga üldse elu suudetud sisse puhuda, selgus riigikontrolli auditist.
Digiretsept on neljast e-tervise põhiprojektist ainuke, mis käivitunud täismahus. Digiretsepti arendajaks oli haigekassa. Teiste e-tervise projektide nagu digilugu, digiregistratuur ja digipilt rakendamisega on tegelenud Eesti E-tervise Sihtasutus.