Kuidas erinevad surmapõhjused Eestis ja mujal Euroopa riikides?

Leinaküünlad.

FOTO: Eleri Lõhmus / Valgamaalane

Eurostati andmed näitavad, et eestlaste levinumad surmapõhjused ületavad osakaalult paljuski teisi Euroopa riike, ent jäävad kõikide levinumate põhjuste osas alla naaberriigile Lätile.

Paratamatult kuulub Eesti siiani Euroopas kõrgema suremusega riikide hulka. Eurostati 2009. aastal välja antud Euroopa suremuspõhjuste atlasest näeb, et kümnend tagasi kuulus Eesti nende riikide hulka, kus suremus 100 000 elaniku kohta oli kõige kõrgemal tasemel – üle 1120. Sama suur oli suremus Lätis, Leedus, Ungaris, Portugalis jm. Väikseim ehk alla 880 oli kordaja Soomes, ka Prantsusmaal ja Itaalias.

Kui eestlasi murravad praegu peamiselt südame isheemiatõved (suremus 100 000 elaniku kohta oli 2010. aastal 393,4, tunamullu suri isheemiatõve tõttu pea 4000 inimest), siis Prantsusmaal ja Hispaanias on sama näitaja 82,7, Hollandis suisa 77,5. Südame isheemiatõvedesse on suremus suur taas naaberriikidel – Lätis (475,7), Leedus (593,4) ja ka Soomes (243,5).

Vähkkasvaja polnud Eestis surmapõhjustajana nii suure osakaaluga kui mitmes teises Euroopa Liidu riigis. Tunamullu suri pahaloomulisse kasvajasse Eestis 3650 inimest. 2010. aasta andmete järgi suri vähkkasvaja tõttu Läti elanikkonnast suurem osa inimesi – kordaja oli 305,7 (Eestis 292,6). Pahaloomulistesse kasvajatesse on suremus märkimisväärselt madalam Soomes ja Rootsis – vastavalt 230 ja 240. Vähki suremus oli suur veel Austrias, Tšehhis, Horvaatias, Slovakkias, Poolas.

2010. aastal kuulus Eesti Euroopas kõige suurema surma põhjustanud õnnetuste osakaaluga riikide hulka. Õnnetusi juhtus pea sama palju ka soomlaste ja veelgi enam lätlaste, leedukatega. Kõige vähem aga sakslaste, inglaste, hispaanlaste ja portugallastega.

2012. aastal sooritas Eestis 237 inimest enesetapu ning see moodustas märkimisväärse osa ka üldsuremusest (15 472). Enesetappe on siiski ajaga jäänud Eestis pidevalt vähemaks. Veel kümnend tagasi kuulus Eesti koos teiste Balti riikidega absoluutsesse suitsiidide arvu tippu – Leedus oli enesetappe Euroopa keskmisest 4 korda enam, Eestis ja Lätis 2,3 korda.

Eurostati 2010. aasta andmete järgi oli Eestis suitsiidide suremuskordaja 16,8. Veelgi suurem oli kordaja jätkuvalt Lätis, Leedus, Belgias, Ungaris, Sloveenias ja Horvaatias. Eestlastest enam sooritavad suitsiide ka soomlased ja täpselt sama palju prantslased. Kõige vähem sooritavad suitsiide inglased, hispaanlased ja itaallased. Euroopa Liidus tervikuna on enesetapud levinumad nooremas vanuses ning meeste seas.

Sõidukiõnnetuste osas ületas Eesti näitajaid taas Läti. Eurostat toob välja, et Eestis oli sõidukiõnnetuste surmakordaja 7,2, ent Lätis 12,2. Autoavariides hukkus rohkem inimesi ka Leedus, Poolas, Rumeenias ja Portugalis. Kõige vähem oli surmaga lõppenud avariisid Rootsis, Inglismaal, Iirimaal, Saksamaal ja Šveitsis.

2010. aasta andmete põhjal ületas Eesti AIDSi suremuselt Euroopa keskmist kolm korda. Kõige suurem oli suremuskordaja Portugalis – 5,9. Eestis oli vastav näitaja 3. Tunamullu suri tõve tõttu Eestis 54 inimest ning haigus ei kuulunud enam 20 levinuma surmapõhjuse pingeritta. Vähem suri AIDSi inimesi Iirimaal, Ungaris ja Tšehhis.

Tagasi üles