TÜ kliinikumi juht: digiregistratuuri loomisel on mitmeid takistusi

Mart Einasto

FOTO: Sille Annuk

Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto hinnangul pole e-tervist tööle saadud, kuna raviteenuste hinnakujunduses on IT arenduseks ette nähtud vahendid väga piiratud. Riigi rahade toel ehitati valmis küll e-tervise kesksüsteem, ent kõik arendustööd haiglate infosüsteemides on haiglate endi rahastada.

«Hoolimata korduvatest katsetest ei ole haiglate IT investeeringutele väljastpoolt ravikindlustuse vahendeid tuge leitud. On selge, et edukaks konsolideerumiseks peaks süsteemi alglülid – haiglate infosüsteemid – olema korralikult ja teatud ühiseid standardeid järgides välja töötatud,» nentis Mart Einasto.

Ka ühtse digiregistratuuri loomine seisab Einasto sõnul väiksemate tehniliste detailide taga.

«Toon ühe näite: kesksüsteem võimaldaks kasutada üksnes ametlikku arstlike erialade loendit. Kliinikumil on patsientide vajadustest lähtudes välja arendatud spetsialiseerunud vastuvõtukabinetid ja keskused (sporditraumakeskus, jalakabinet, peavaluõed, diabeediõde jne) - neile puuduks registreerumise võimalus,» selgitas Einasto.

Rubriik «lastearst» sisaldab endas nii lasteneurolooge-, infekstioniste-, allergolooge. «Puuduks võimalus registreeruda spordiarsti, meestearsti erialade arstidele. Analoogilisi tehnilisi tõrkeid oli süsteemis veel,» nentis Einasto.

Kui riigikontroll tõi välja, et sarnaselt digiregistratuurile töötavad maailmas ka hotellide broneerimisrakendused, siis Einasto sõnul erineb eriarstile registreerimine hotellitoa broneerimisest.

«Näiteks on hotellipidaja jaoks juba 70 protsendiline täituvus väga hea. Arstiabi osas on aga nõudmise ja pakkumise vahekord teistsugune – nõudlus ei ole mitte kusagil täielikult rahuldatud. Mitte kusagil, ei meil ega mujal, ei ole arstid käed rüpes ootamas. Seetõttu on vaja järjekorda hallata äärmiselt dünaamiliselt, et oleks tagatud kõige hädalisemate vastuvõtt optimaalsel ajal,» põhjendas Einasto.

«Lootus, et läbi tsentraalse registratuuri hakkavad inimesed oma valikuid tegema esmase saadavuse järele ja näiteks panema end Tartust kardioloogi järjekorda Hiiumaale, kuna seal saab vastuvõtule peaaegu kohe, on siiski illusoorne,» usub kliinikumi juht.

Küll aga oleks tema sõnul suur abi e-saatekirjadest, mille baasil saaks välja töötada esmalt haiglate endi tõelised digiregistratuurid. «Praegused, kus broneeringuist lõviosa tehakse ikkagi telefoni teel, ja sealt edasi klienditeenindajate poolt käsitsi arvutisse klõbistades, on ajast ju enam kui maas.»

Populaarne

Tagasi üles