/nginx/o/2011/02/16/517708t1he553.jpg)
Viimasel jaanuari nädalal (27. jaanuar - 2. veebruar) hakkas gripilaadsete ja ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumiste arv märgatavalt kasvama.
Hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine kasvas märgatavalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus arstide poole möödunud nädalal 4384 inimest, eelneva nädalaga võrreldes kasvas haigestunute arv 33 protsendi võrra ning pooled haigestunutest olid lapsed, teatab terviseamet.
Gripitaoliste haigestumiste arv kasvas samal ajavahemikul 51 protsendi võrra.
Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli möödunud nädalal 340,8. Eesti keskmisest suurem oli haigestumus Narvas – 504, Ida-Virumaal - 491 ja Viljandimaal 449.
Laboratoorselt kinnitati gripiviirust Tallinnas, Narvas, Tartumaal, Valgamaal ja Viljandimaal.
Grippi haigestumuse intensiivsust saab hinnata veel madalaks, gripiviiruse levikut piiratuks, kuid haigestumus on tõusutrendis. Enim haigestuvad praegu kuni viieaastased lapsed.
Haiglaravi vajas eelmisel nädalal esialgsetel andmetel kolm gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on hospitaliseeritud 19 patsienti, neist kuus vanusrühmas 0-4, üks vanuses 5-9, kaheksa patsienti täiskasvanute vanusrühmas ning neli vanemaealiste vanusrühmas.
Etioloogilise struktuuri kohaselt on umbes 80 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, neist prevaleerib hetkel paragripiviirus (32%).
Aasta viiendal nädalal kinnitati laboratoorselt 6 A-gripiviirust. Täiendavalt läbiviidud A-gripiviiruse alatüüpeerimine näitas, et neist 5 olid gripiviiruse alatüüp A(H1N1)pdm09 ja üks A- gripiviirus alatüüp (H3N2). Positiivse kinnituse saanud proovidest moodustasid gripiviirused 20%.
Grippi haigestumuse intensiivsus on hakanud märgatavalt kasvama ka Euroopas.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks ainult Kreekas, keskmiseks Bulgaarias, Hispaanias, Luksemburgis, Maltas, Prantsusmaal ja Soomes.
Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust madalaks, kuid kõikjal on täheldatud haigestumuse kasvu, mis võib lähinädalatel tuua kaasa märgatava haigestumuse tõusu kogu Euroopas.