Ministeerium: e-tervis ei saa kunagi valmis

Digilugu. Illustratiivne foto.

FOTO: Joosep Martinson / Õhtuleht

Riigieelarve kontrolli komisjoni istungil tuli jutuks riigikontrolli e-tervise audit, millega leiti, et e-tervise süsteemi neljast põhilisest lahendusest kasutatakse aktiivselt vaid ühte. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on e-tervis nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis. Nii ei ole ka teada, kui palju kulub raha, et kõik projektid tööle saada.

Eelmisel nädalal teatas riigikontroll, et riigi loodud e-tervise süsteemi neljast põhilisest lahendusest kasutatakse täna aktiivselt vaid digiretsepti. Ehkki e-tervise käivitamiseks on kulutatud 15 miljonit eurot, on digiloo ja digipildi kasutamine kesine ning digiregistratuurile pole viie aastaga üldse elu suudetud sisse puhuda.

Sotsiaalministeerium, kelle ülesanne peaks olema esindada riigi huvisid, on riigikontrolli hinnangul e-tervise juhtimisel olnud pigem kõrvaltvaataja ning palju aktiivsemalt on osalenud teised e-tervise sihtasutuse nõukogu liikmed, kes esindavad tervishoiuteenuse osutajaid.

Riigikontrolli hinnangul saaks e-tervise tööle, kuid enne uute projektide kallale asumist tuleks lõpetada seni mitterakendunud projektid ning nõuda edaspidi kõigilt tervishoiuteenuse osutajatelt nii andmete esitamist e-tervisesse kui ka süsteemi kasutamist. Sotsiaalministeerium peaks ära määrama, millised on riiklikud huvid, juhtima ise peamisi e-tervise töörühmi ning paika panema ka kulud.

E-tervise juht Raul Mill kinnitas, et e-tervisel on 8611 unikaalset kasutajat. Seal on 1,2 miljoni inimese terviseandmed. Samas nentis ta, et kõik tervishoiutöötajad dokumente ei edasta.  

Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juht Liis Rooväli ütles, et ministeerium on nõus, et puudusi on ning see ei ole imekspandav, kuivõrd unikaalset infosüsteemi hakati kümme aastat tagasi nullist looma. «Meil on plaanis digiregistratuuri arendamine e-saatekirjade arendamise näol,» kinnitas Rooväli. Samuti hakkab riik toetama juba toimivat Pildipanka.

«Me tunneme end e-tervise omanikuna ja ei kavatse sellest rollist loobuda, aga peaksime võib-olla selles rollis rohkem välja paistma. Oleme esindatud nõukogus,» nentis Rooväli. Probleemid ei ole ministeeriumi jaoks uued.

Haigekassa juht Tanel Ross ütles, et audit on kvaliteetne ja puudutab õigeid küsimusi. Samas tõi ta välja, et tervise infosüsteem ja E-tervise SA on väärtus omaette. Rossi sõnul on süsteemi kasutamine hetkel ebamugav – infosüsteemi kaudu peab tulevikus kätte saama andmeid, millest vajadusel moodustatakse dokument. Täna on süsteem dokumendipõhine. Haigekassa soovib kahe-kolme aasta jooksul üle minna digisaatekirjadele, mis lahendaks mitmed probleemid.

Kiirabi liidu juhatuse esimehe Ago Kõrgvee sõnul oli e-tervise puhul esmalt suur vaimustus, et teeme suure asja väikese rahaga. Kui ilmnes, et see ei ole olnud võimalik, siis hakatakse otsima süüdlasi. Kõrgvee sõnul on tegemist väga keerulise süsteemiga. Tema hinnangul ei peaks ministeerium e-tervise juhtimist sugugi enda kätte võtma, vaid andma ohjad hoopis suurtele meditsiiniasutustele (haiglatele), kellel on huvi süsteem tööle rakendada.

Perearstide seltsi juhatuse liige Katrin Martinson tõi välja, et haiglatel on soov arendada vaid neile vajalikke teenuseid.

Komisjon heitis ette, et e-tervisele on kulunud kolm korda rohkem, kuid tulemust on neli korda vähem. E-tervise loomine ja juurutamine on läinud maksma planeeritust oluliselt enam (2,8 vs 15 miljonit eurot) ja pole teada, kui palju raha läheb veel.

Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo kinnitas, et auditi käigus ei tuvastatud, et kulunud 15 miljonit eurot ei oleks kasutatud eesmärgipäraselt. Samuti ei oska riigikontroll öelda, kas keegi sotsiaalministeeriumist peaks ka vastutuse võtma, et e-tervis ei ole täielikult käivitunud.

Liis Rooväli kinnitas, et inimesed on kümne jooksul vahetunud nii sihtasutuses kui ka ministeeriumis, mistõttu ei ole täna kedagi, kes peaks probleemide eest isikuliselt vastutust kandma.

Millal projektid valmis saavad?

Liis Rooväli tõi välja, et Pildipanga võtab riik üle sellel suvel. Sellel aastal valmib nii e-tõendite kui ka e-kiirabi projekt. Alustatud on ka e-saatekirjade projekti, kuid ajakava ei ole paigas. Kui palju läheb raha ja millal e-tervis valmis saab, seda ta öelda ei osanud. «E-tervis on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis,» selgitas Rooväli.

Riigieelarve kontrolli komisjon palus, et ministeerium esitaks maiks e-tervise tegevuskava ja ülevaate, millal kõik projektid töösse rakendatakse ning kui palju kulub selleks raha. Samuti soovib erikomisjon teada, milline on riigi roll projektide arendamisel. Üle tuleks vaadata ka senised eesmärgid - kas need on asjakohased või vajaksid ümbersõnastust. 

Avalikule arutelule oli kutsutud sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juht Liis Rooväli, Eesti E-tervise SA juhatuse esimees Raul Mill, haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross, haigekassa juhatuse liige Mari Mathiesen, haigekassa arendusjuht Kaie Mõtte, haigekassa informaatika osakonna juhataja Raimo Laus, Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik, Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, Ida-Tallinna keskhaigla kvaliteedijuht Kelli Podošvilev, kiirabi liidu juhatuse esimees Ago Kõrgvee, perearstide seltsi juhatuse liige Katrin Martinson, haiglate liidu esindaja Kalev Karu, riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo, riigikontrolli auditijuht Liisi Uder, riigikontrolli audiitor Pille Kuusepalu, riigikontrolli vanemaudiitor Meelis Peerna, riigikontrolli kommunikatsiooniteenistuse juhataja Toomas Mattson.

Tagasi üles