Tänaseks on ametlikult registreeritud esimene Eesti eraalgatuslik heategevusfond, mis hakkab annetustest kogunevate võimaluste piires hüvitama nende patsientide ravi, kelle ravikulusid haigekassa ei kompenseeri.
Tegevust alustas Hille Tänavsuu Vähiravifond «Kingitud elu»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hille Tänavsuu vajab spetsiifilist vähiravi, mis pole aga riigi seisukohalt nii-öelda kulutõhus. SA Hille Tänavsuu Vähiravifond «Kingitud elu» looja on Hille poeg ajakirjanik Toivo Tänavsuu.
«Minu ema Hille Tänavsuu elab praegu vaid tänu sellele, et sai üheksa kuud tagasi manustama hakata hirmkallist, 5400eurose kuukuluga vähiravimit,» rääkis Tänavsuu. «Ravimi rahastamist ei pidanud haigekassa kulutõhusaks, kuid õnneks leidus hea südamega toetajaid, ema sai lisa elupäevi ning nägi järjekordse lapselapse sündi. Loodud fond on selle imelise loo loomulik jätk. Ema jätkab vapralt oma võitlust, kuid sarnast võitlust peavad Eestis veel kümned ja sajad inimesed. Tahame koondada soojad südamed kinkimaks vähihaigusega võitlejatele hindamatut – elu pikendust.»
Täna toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati lähemalt uue vähiravifondi tegemisi ja eesmärke, sõnas sotsiaalminister Taavi Rõivas, et «Kingitud elu» on tänuväärne algatus ning võimaldab maksurahale lisaks tuua tervishoidu ka eraisikute annetusi. «Loodan siiralt, et loodav fond saab tuule tiibadesse ja pälvib annetajate usalduse,» märkis Taavi Rõivas.
«Heategevus on arenenud ühiskonna iseenesestmõistetav osa – me toetume lisaks ühiselt kokku lepitule ka üksteisele. Alati on keegi, keda saame, tahame ja keda on vaja aidata,» lausus haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.
Ta lisas, et tervishoiuteenustest rääkides tuleb silmas pidada Eesti solidaarset ravikindlustussüsteemi, mis tähendab, et kõigile võrdselt kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste pakkumiseks peab süsteem toimima väga kindlate põhimõtete järgi. Lähtuda tuleb meditsiinilise tõenduspõhisuse, kuluefektiivsuse ning kõigile võrdse kättesaadavuse printsiipidest. «Haigekassa alustab uue ravimeetodi või ravimi rahastamist siis, kui sellest on saanud standard, st tõenduspõhisus ja eelised on pikaajalistes uuringutes selgelt kinnitust leidnud,» märkis ta.
Ross tõdes, et eksperimentaalse uue meetodi või ravimi saamine standardiks nõuab aega. «Siinkohal võimaldavad taolised fondid kindlasti pakkuda riiklikule solidaarsele ravikindlustusele lisaks täiendavaid võimalusi. Hille Tänavsuu fond on sellise initsiatiivi heaks näiteks.»
Fondi nõukogu liige, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia direktor Peeter Padrik sõnas, et tema erialaks vähiravis on medikamentoosne onkoloogia ning tema peamisteks töövahenditeks vähktõvega patsientide aitamisel on erinevad ravimid. Et neid aga kasutada, peavad nad olema olemas ja patsientidele kättesaadavad. «Teadusanalüüside ja ka konkreetsete haigusjuhtude põhjal on näha selge progress medikamentoosses onkoloogias, paljud ravimid aitavad inimesi vähktõvest paraneda, paljud ravimid haigust vähemalt kontrolli all hoida,» kinnitas arst.
«Olen oma arstikarjääri jooksul koos kolleegidega pidanud korraldama ja tegema palju taotlusi haigekassale, et uued ravimid muutuksid Eesti patsientidele kättesaadavaks,» märkis Padrik. Ta sõnas, et paljusid neid taotlusi on saatnud edu ja uued ravimid on aidanud sadasid meie patsiente. Mitmeid taotlusi pole aga ka rahuldatud.
Uued ravimid on paraku järjest kallimad, nendest tulenevad kasud sageli Padriku sõnul ka piiratud või mõjuvad nad positiivselt vaid väikesele hulgale patsientidele ja ravide rahastajad ei leia piisavalt põhjendust nende ravide rahastamiseks. Ometi on olemas patsiendid, kes oma väga tõsiste haigustega neid ravimeid vajavad ja kellele on nendega võimalik pikendada nende elu. «Loodav fond on tema asutajate ja kõikide toetajate poolt väga tänuväärt initsiatiiv võimalike mittekättesaadavate ravide võimaldamiseks neid vajavatele vähihaigetele ja ma ei näinud mingit põhjust ega võimalust selles mitte kaasa lüüa,» lisas ta.