/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/10/18/2554694t1h2c26.jpg)
Ligi 25 Eesti elanikku on kasutanud uut võimalust minna võõrsile arsti juurde, suurim seni haigekassale esitatud arve küünib 24 000 euroni.
Veerandsada eestlast on ravinud end võõrsil
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu 25. oktoobril jõustus patsientide vaba liikumise direktiiv ja sellest alates on Eesti inimestel võimalik saada arstiabi kogu euroliidus, kusjuures osa arvest tasub haigekassa.
Esimese välismaise raviarve sai haigekassa vaid mõni päev pärast direktiivi jõustumist ehk 30. oktoobril ning seni on esitatud ligi veerandsada avaldust.
«Valdkondi on erinevaid, taotlusi on nii kirurgia ja neurokirurgia, onkoloogia kui ka näiteks lühinägelikkuse laserkorrektsiooni protseduurile,» rääkis haigekassa pressiesindaja Katrin Romanenkov. Peamiselt soovitakse Soomes, Leedus ja Saksamaal saadud ravi hüvitamist.
Enim sooviavaldusi on seni laekunud eriarsti konsultatsioonide kohta, aga esitatud on ka operatsioonide, taastusravi ning ravimite arveid. «Suurim ühe isiku erinevate arvete kogumaksumus on olnud kokku 24 000 eurot,» ütles haigekassa esindaja.
Romanenkov rõhutas, et direktiivi raames saab hüvitada vaid selliseid tervishoiuteenuseid, mida inimesel oleks õigus saada haigekassa kulul ka Eestis. «See tähendab, et direktiiv ei hõlma tervishoiuteenuseid, mida Eestis ei osutata või hüvitata,» selgitas ta.
Võõrsil saadud arvest tasub haigekassa sama suure summa, kui palju oleks maksnud analoogne protseduur või visiit Eestis. Ülejäänud kulud jäävad inimese enda kanda.
Seni ei ole haigekassa veel ühtegi hüvitamise otsust langetanud, küll on mitme taotluse menetlus lõpusirgel.
Romanenkovi sõnul kestab taotluste menetlus üldjuhul kolm kuud, erandjuhtudel ka kauem. «Menetlus võtab aega erinevatel põhjustel: kui haigekassa usaldusarst leiab, et taotlejal on mõned dokumendid esitamata jäänud, siis palub ta need esitada. Mõnikord on vaja ravidokumente tõlkida, võib tekkida vajadus ka teise riigi raviasutuselt info või täiendavate dokumentide küsimiseks,» põhjendas ta pikka menetlusaega.
Pressiesindaja lisas, et taotlust hindav spetsialist peab ka veenduma, et välisriigis osutatud teenuse sisu vastab haigekassa tervishoiuteenuste loetelus toodud teenusele.
Haigekassa selle aasta eelarvesse on võõrsil ravile minejate kompensatsiooniks planeeritud ligi kaheksa miljonit eurot, seda on kümme protsenti rohkem kui mullu.
Vastavalt eurodirektiivile toimub välismaal saadud tervishoiuteenuste hüvitamine tagantjärele. Praktikas tähendab see, et patsient peab teenuse, ravimi või meditsiiniseadme eest tasuma kohapeal ise ning hiljem taotlema tervishoiuteenuse eest hüvitist haigekassalt. Hüvitist makstakse juhul, kui teenuse saamise õigus haigekassa kulul oleks isikul olnud ka Eestis. Ka piiriülese tervishoiuteenuse puhul säilib saatekirja nõue ehk hüvitise taotlemise aluseks on eelnev perearsti või eriarsti saatekiri.