Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Söömishäireid diagnoositakse Eestis juba kümneaastastel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
Saledat pihta igatsetakse tervisest hoolimata.
Saledat pihta igatsetakse tervisest hoolimata. Foto: SCANPIX

Eesti  lastepsühhiaatrid tegelevad päevast päeva söömishäiretega, mis viivad haiglasse juba algklasside lapsi.

«Eestis on lastega seis samasugune nagu Skandinaaviamaades: järjest nooremalt pöördumised ja üha tõsisemate probleemidega,» rääkis Põhjarannikule TÜ Kliinikumi lastepsühhiaatria osakonna juhataja Inna Lindre.

Tema sõnul on kindel tõusutrend heaoluühiskonnaga kaasnevad söömishäired. «Kui lapse kehamassiindeks on alla 17,5, siis on mõistlik juba konsultatsioonile saata. Meie kogemus on, et alguses kaovad kilod aeglaselt, aga lõpus eriti kiirelt ja siis tekivad igasugused tüsistused,» rääkis arst. Ta lisas, et söömishäiretega satuvad haiglasse juba 10-aastased lapsed.

Söömishäire vajab keskmisest pikemat haiglaravi, mis võib ulatuda mitme kuuni. Keskmine voodipäevade arv on uuringute läbiviimiseks 10-14  päeva, ütles Põhja-Eesti regionaalhaigla laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonna vanemarst Irja Ivarinen.

«Enamasti on see piisav aeg laste käitumise vaatlemiseks. Kuna arstide ja psühholoogide ressurss on väga piiratud, pole meil seda võimalust nagu Põhjamaades, kus korraga on üks või kaks patsienti, kellega saad hommikust õhtuni tegelda. Peame töötama statsionaaris paralleelselt 8 patsiendiga pluss ambulatoorsed vastuvõtud,» rääkis Ivarinen.

Tema sõnul on ambulatoorne pöördumine Eestis aastast aastasse kasvanud. Keskmisel tööpäeval tuleb ühel arstil vastu võtta umbes 20 patsienti. «Nii ei ole ette nähtud, aga reaalne elu on selline. Kui ei pinguta, siis mingi hulk lapsi jääks üldse ilma igasuguse abita,» tõdes arst. Samal ajal on veel hulk abivajavaid lapsi, kes lastepsühhiaatri vastuvõtule üldse ei jõuagi.

Kui tõsiste probleemidega Eesti lastepsühhiaatrid tegelevad, loe pikemalt Põhjarannikust.

Tagasi üles