Paljud väikelapsed vajavad prille. Kas laps hädavajalikud nägemise abivahendid ka saab, sõltub vanemate rahakotist, sest riik nende soetamist ei toeta.
Lapsed võivad jääda hädavajalike prillideta
Kuueaastasele Anna Britale kirjutati prillid välja kolm aastat tagasi. Nüüdseks kannab ta kolmandat paari. Ühele paarile istus keegi mänguhoos kogemata peale, järgmine paar tuli aga välja vahetada, kuna lapse nägemine oli aja jooksul muutunud.
Kui laste retseptiravimite ostmisel katab osa kulust haigekassa, siis prillide ostmine on jäetud lapsevanemate õlule.
«Riik praegu kahjuks ei kompenseeri n-ö tavaprille,» ütles sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask. Küll on kompenseeritavate abivahendite loetelus prilliklaasid lastele, kelle nägemine on säilinud 30 protsendi ulatuses.
Vase sõnul on tänavu plaanis kompenseeritavate abivahendite loetelu üle vaadata. «Hetkel on kahjuks raske prognoosida, kas ja mis mõjud tooks kaasa lastele mõeldud prilliklaaside kompensatsiooni võimaluste laiendamine,» märkis ta.
Tartu Ülikooli kliinikumi silmaarsti Mari Poola sõnul on nägemise korrigeerimine lapseeas väga oluline. «Esimene silmaarsti visiit võiks olla ka kaebusteta laste puhul kolmeaastaselt, kus selgitame välja lapse nägemisteravuse mõlemas silmas ning kontrollime silma ehitust ja funktsiooni,» soovitas ta.
Arsti sõnul on umbes viiel protsendil lastest n-ö laisa silma sündroom, kus ühe silma nägemisteravus on madalam ja võib puududa ruumiline nägemine. «Sellisel juhul võib laps vajada plussprille, mis korrigeerivad refraktsioonivea, ja lisaks võib laps vajada oklusioonteraapiat ehk n-ö hea silma kinnikatmist päeva jooksul, et sundida laiska silma aktiivsemalt nägemises osalema,» rääkis ta.
Kui laisa silma sündroomiga laps kannab kenasti prille ja vajadusel laseb silma kinni katta, siis võib tema nägemisteravus hiljem oluliselt paraneda, nii et täiskasvanuna ei pea ta enam prille kandma.
Kui laisa silma avastamine jääb koolieelsesse kontrolli või veel hilisemaks, siis on juba raskem head raviefekti saavutada ning üks silm võibki jääda nõrgaks ja lapsel ei teki ruumilist nägemist.
Poola sõnul küsivad vanemad väga sageli pärast prillide väljakirjutamist, kas laste prillidele mingit soodustust ei tehta. «Hetkel mingit erisoodustust lasteprillidel tõesti ei ole ja sellises olukorras ei olegi meil muud soovitada, kui püüda leida kõige soodsam variant, ning enamasti on prillid siiski ostetud,» sõnas ta.
Tartus võivad majanduslikult rasketes oludes pered saada lapsele prillide ostmiseks toetust kuni 50 protsendi ulatuses.
Toetuse saamiseks tuleb vanemal pöörduda avaldusega lastekaitsespetsialisti poole.
«Lastekaitsespetsialist hindab pere majandusliku olukorra analüüsi, pere koosseisu ja vastastikuse ülalpidamiskohustuse, kodukülastuse, vestluse jm asjaolude alusel pere abivajadust ning teeb sotsiaalhoolekandekomisjonile ettepaneku perele toetuse määramiseks,» rääkis Tartu lastekaitseteenistuse juhataja Merle Liivak.
Üldjuhul toetust ka antakse, kuid mõnikord tuleb lapse prillide ostmise hüvitamisest ka keelduda. Liivaku sõnul toetatakse kindlasti neid peresid, kus toimetulekuraskused on pikema aja jooksul probleemiks ja pere on perioodiliste toetuste saaja.
Tallinnas saavad laste prillide ostmiseks toetust taotleda pered, kelle sissetulek ei ületa ühe pereliikme kohta miinimumpalka. Samuti ostetakse linna raha eest prille lastekodulastele.
«Avaldusi laste prillide ostmiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks esitatakse harva, ligikaudu üks-kaks avaldust kuus,» rääkis Lasnamäe linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Tauno Pruli.
Linna antavad toetussummad on erinevad ja sõltuvad arsti ettekirjutusest. «Eitavalt ei ole siiani pidanud ühelegi puudustkannatavale perele vastama,» ütles ametnik ning lisas, et summad on jäänud 50 ja 150 euro vahele.
115–207 eurot
Tarbija24 palvel ütlesid kolm peret, kui palju tuli neil väikelapse prillide eest maksta.
• Raamid 60 eurot, klaasid 55 eurot
(üks silinderklaas)
• Raamid 70 eurot, klaasid 90 eurot
(kaks silinderklaasi)
• Raamid 83 eurot, klaasid 124 eurot
Allikas: PM