/nginx/o/2011/04/26/565616t1h4c78.jpg)
Vähemalt viis erakliinikut on vaidlustanud haigekassa rahastamisotsuse, mille alusel vähendati mitmete era- ja väikehaiglate ravimahtude tellimusi.
Mitu erakliinikut vaidlustas haigekassa rahastamisotsuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu esindaja ja Fertilitas juht Ivo Saarmale teadaolevalt on praeguseks haigekassa rahastamisotsuse vaidlustanud viis erakliinikut, nii tema juhitav Fertilitas kui ka Nova Vita kliinik, Tapa haigla, Hanvari ja Villa Medica erakliinik.
«Vaide esitanuid võib olla veelgi, sest kõik erakliinikud ja väikehaiglad liitu ei kuulu,» märkis Saarma.
Fertilitas jääb ilma võimalusest saada haigekassa rahastamisleping statsionaarse günekoloogilise ning sisehaiguste ravi jaoks. See omakorda tähendab patsiendile suuremaid kulutusi ja teenuse kättesaadavuse vähenemist.
«Haigekassa pidas oma uue eelarvega silmas kahte-kolme suuremat raviasutust, kelle ravimahte püütakse suurendada, kuid enamikes piirkondades võeti ravijuhte oluliselt vähemaks,» nentis Saarma.
Mehe sõnul on küsitavusi väga palju ning põhiliseks märksõnaks on ebavõrdne kohtlemine. «Minu teada ei toimu nii ebavõrdset ettevõtjate kohtlemist mitte üheski teises valdkonnas Eestis. Me näeme siin vastuolu nii põhiseadusega kui ka vastuolusid Euroopa Liidu põhimõtetega,» rääkis Saarma.
«Lootsime, et lahendus tuleb EL direktiiviga, mis kehtestas patsientide vabaliikumise Euroopas. Kui samu põhimõtteid oleks rakendatud Eesti siseturul, siis suurt probleemi enam ei olekski,» ütles Saarma.
Ta selgitas, et vastuvõetud seadusemuudatused Eestis tehti ikkagi nii, et kui raviasutusel puudub haigekassa leping, siis patsiendil ei ole õigust haigekassa hüvitist küsida piirihinna ulatuses, aga välismaale minnes on tal see õigus olemas. «Jäeti küll võimalus, et minister võib erialati kehtestada samad põhimõtted, aga üksnes haigekassa ettepanekul, kus näen huvide konflikti, mistõttu arvangi, et seda ei realiseerita kunagi,» nentis Saarma.
Samuti näeb ta siin selget vastuolu Euroopa tavadega ning piiratakse ka maksumaksja/patsiendi valikuvõimalusi ja õigusi.
Võiduka lõpuni välja
Nova Vita kliiniku juhataja Merike Seeri sõnul on haigekassa ebaseaduslikult eelistanud riiklikke haiglaid ning läheb oma tegevuses vastu Euroopa Liidu konkurentsiõigusega. «Kavatseme minna vaidlusega võiduka lõpuni välja,» kinnitas ta.
Seer lisas, et inimlikult öeldes peaks haigekassa hoolitsema kogu tervishoiu teenuse eest tervikuna ja see ei ole ainult suured nn arengukava haiglad. «Sageli palju kvaliteetsemat ja tõhusamat teenust pakuvad väiksemad eraüksused.»
Saarma tunnistas, et on neid, kes küsivad, miks peavad üldse erakliinikud haigekassa raha saama. «Kahjuks ei ole kõik siiani aru saanud, et me pakume neid teenuseid haigekassa tingimustel ja me saame raha haigekassalt sageli isegi vähem kui arengukava haiglad, kusjuures meie ravijärjekorrad on olnud oluliselt lühemad ja teenuse kvaliteet mitte halvem. Pigem võiks see olla avalikkuse huvi neid proportsioone säilitada ja mitte hävitada alternatiive,» leidis Saarma.
Ta tõi välja, et alates 2003. aastast, kui valitsuse määrus andis ühele grupile selged eelised, jättes reguleerimata, mis saab teistest, on haigekassa pidevalt lepingumahte vähendanud, vaatamata sellele, et sageli pakutakse teenust odavamalt kui arengukava haiglates.
«Nüüd asuti lõpetama lepinguid märkimisväärsel osal raviasutustest ja järgmiseks sammuks nelja aasta pärast on ilmselt riigistamine ehk alles jäävad ainult arengukava haiglad. Kuid kelle huvides see on - riigi huvi, maksumaksja huvi, patsiendi huvi? Julgen arvata, et see nii ei ole, » nentis Saarma.
Vaiete läbivaatamiseks on 40 päeva. Vastavalt haigekassa otsusele lubas Saarma valida käitumistaktika. Ta ei pea võimatuks ka kohtusse pöördumist.