/nginx/o/2012/09/17/1325070t1hc67a.jpg)
2011. aastal Eesti E-tervise Sihtasutuse juhi kohalt lahkunud Madis Tiik kinnitas, et riigikontrolli auditiga välja toodud e-tervise kitsaskohad on väga õiged ning e-tervis peab muutuma patsiendikesksemaks. «Praegu arendatakse vaid neid projekte, mis haiglaid huvitab.»
«E-tervise kõige suurem probleem on see, et see on haiglakeskne. Tehakse neid asju, mis haiglaid huvitab. Patsiendikesksed projektid seisavad,» arvas Madis Tiik.
Ehkki tehniline lahendus on olemas, pole näiteks digiregistratuuri ka riigikontrolli hinnangul kasutusele võetud tervishoiuteenuse osutajate vahelise konkurentsi tõttu – järjekordade andmeid haiglad parema meelega ei avalda.
«Eestis domineerivad suurhaiglad ja nende huvides ei ole patsiendikesksed lähenemised. Ühtne digiregistratuur ei toimi, sest haiglad on sellele vastu. Haiglad ei taha avatust,» nõustus Tiik, kelle meelest puudub sihtasutuse nõukogus kodaniku hääl.
«Eestis on suured haiglad tervishoiupoliitika tegijad – teevad seda haigekassa nõukogu kaudu, e-tervise sihtasutuse nõukogu kaudu... Neil on suur rahaline jõud. Kolm suurt haiglat kasutavad kogu Eesti tervishoiuressursist 60 protsenti,» rääkis Tiik, kelle arvates peaks ministeerium e-tervise sihtasutuses ohjad enda kätte võtma ning eesmärgid paika panema.
Samuti on üheks e-tervise arengut takistavaks probleemiks see, et tervishoidu korraldatakse väga vanadest põhimõtetest lähtuvalt. Raske on vanu põhimõtteid uute tehnoloogiatega põimida.
Tulevikus hakkavad Tiigi arvates patsiendid üha rohkem abi saama e-tervisest – infotelefonidelt, telemeditsiinist, infosüsteemidest jne.
«See, kuhu maailmas liigutakse, on see, et anda patsiendile töövahendid, et ta saaks võimalikult palju end ise aidata – leida oma terviseprobleemile põhjus ning pöörduda vastavalt sellele õigesse kohta. Julgemad ekspertarvamused ütlevad, et kuni 80 protsenti tavalistest tervisega seotud kaebustest on lahendatavad enne tervishoiusüsteemi sisenemist,» lisas Tiik.