:format(webp)/nginx/o/2014/02/14/2822110t1h11b7.jpg)
Eesti Patsientide Esindusühingu hinnangul tulenevad paljud arusaamatuse perearsti ja patsiendi vahel sellest, et arstil on ühe patsiendi jaoks keskmiselt vastuvõtuaega 15 minutit, mida on ilmselgelt liiga vähe.
Esindusühing: 15 minutit patsiendile on liiga vähe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vastavalt seadusele on arstil kohustus teavitada patsienti tema läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist, võimalikest haigustest ja nende kulgemisest, vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikesttervishoiuteenustest. Leiame, et 15minutiline vastuvõtt ei taga seda eesmärki,» seisab esindusühingu saadetud vastuses.
Patsientide esindusühingu poole pöördunud patsiendid on kirjeldanud ka juhtumeid, mil perearst ei ole soovinud suunata uuringutele või anda saatekirja eriarsti juurde, ehkki hiljem on selgunud, et see oleks olnud hädavajalik.
Kuivõrd inimesel on õigus vabalt valida perearsti, siis registreerutakse nii sama arsti juurde kui ka erineva arsti nimistusse. Kohustust terve pere ühte nimistusse registreerida ei ole ning seda pole ka vaja. Nii võivad näiteks pere lapsed olla pediaatri taustaga perearsti nimistus ning vanemad mujal. Väiksemates asulates on valdavalt terve leibkond ja ka erinevad põlvkonnad ühe perearsti juures, sest seal ei ole võimalik teist arsti valida. Kui palju perearst kasutab patsiendi ravimiseks infot, mida ta on saanud pere teise pereliikmeid ravides, pole teada.
Perearsti vahetuse kohta teatas patsientide esindusühing, et see võib olla takistatud, kui arsti nimistu piirsuurus on täis. Infot perearstide nimistute piirsuurustest ja vabadest kohtadest leiab haigekassa kodulehelt. Hajaasustuse piirkondades, kus ongi ainult üks perearst, on perearsti vahetamine keeruline, sest see võib kaasa tuua suured transpordikulud.
Patsientide esindusühingusse on pöördunud inimesi nii probleemidega arsti vahetamisel kui ka kaebustega, et kui ühe perearstiga on riidu mindud, siis moodustavad pererarstid ühisrinde ning teised arstid patsienti oma nimistusse enam ei võeta.Tuleb ette ka puuduliku info andmist perearsti vahetamise protseduurist, viivitamist ravikaardi kätteandmisel, põhjendamatuid jooksutamisi, ebaviisakaid ütlemisi jmt.
Pereõdede järjest suurema kasutuse kohta vastas ühing, et kindlasti see ei pisenda perearsti rolli, vaid annab perearstile rohkem aega olulisteks asjadeks patsiendi raviprotsessis. Arsti ja õe vaheline tööjaotus on oluline läbi arutada ja kokku leppida. Perearsti vabastamine ülesannetest, millega saab hakkama ka pereõde, muudab perearsti pigem patsiendile kättesaadavamaks, sest tal jääb rohkem aega patsiendiga tegelemiseks.
E-tervise toimimise puudujääkidele on tähelepanu juhtinud ka Riigikontrolli audit. Muu hulgas näitas see olulise kitsaskohana, et erinevad raviasutused, eriti aga suurhaiglad arendavad oma digisüsteemi, mis ei haaku üldise infosüsteemiga. Nii tekibki olukord, kus erinevate raviasutuste andmed on erinevates süsteemides ja perearst ei näe neid. Patsientide esindusühingule on laekunud kaebusi selle kohta, et eriarstid on jätnud tegemata sissekanded E-tervise keskkonda ja perearsti või eriarsti jaoks ei leidu digiloos vajalikke andmeid. Samuti puuduvad tihti patsiendi digiloos kroonilised haigused, mis on diagnoositud enne e-tervise käimalükkamist.