Kuigi Eesti igapäevaselt suitsetavate inimeste seas on kaks korda rohkem mehi kui naisi, juhib Tervise Arengu Instituut tähelepanu sellele, et suitsetamine teeb siiski naistele rohkem kahju.
Suitsetamine teeb enim kahju naistele
Viimase Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu järgi suitsetas igapäevaselt 17 protsenti naistest, meeste seas oli igapäevasuitsetajate osakaal 39 protsenti. 13-15-aastaste koolinoorte seas suitsetab regulaarselt 30 protsenti tüdrukutest ja 32 protsenti poistest.
Nendele arvudele tuleb lisada veel passiivsed suitsetajad – tööl viibib suitsuses ruumis vähemalt tunni iga kümnes naine, kodus aga lausa neljandik naistest.
Tervise Arengu Instituudi ekspert ja suitsetamisest loobumise nõustaja Tiiu Härm ütles, et inimesed peaksid rohkem teadvustama suitsetamisega ning tubakasuitsuses keskkonnas viibimisega kaasnevaid ohte ning nõudma endale suitsuvaba keskkonda.
«Soovime, et naised ise muutuksid suitsetamise ohtudest teadlikumaks, aga et ka mehed teadvustaksid rohkem oma vastutust. Iga mees võiks endale vabatahtlikult võtta kohustuse vältida suitsetamist naiste läheduses, kellega nad koos elavad või töötavad,» lausus Härm.
Et suitsetamine teeb enim kahju naistele, tõestavad Maailma terviseorganisatsiooni andmed - kõigist passiivse suitsetamise surmajuhtumite ohvritest on 64 protsenti just naised.
See fakt on selgitatav sellega, et passiivne suitsetaja hingab sisse rohkem kahjulikke ühendeid kui suitsetaja. Nii suurendab pidev tubakasuitsuses keskkonnas viibimine riski haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, kroonilistesse kopsuhaigustesse ja vähkkasvajatesse.
Raseduse ajal on ka enneaegse sünnituse ja alakaalulise beebi sündimise oht. Lühiajaline mõju on aga peavalu, iiveldus, unisus ning mitmed allergiale iseloomulikud tunnused.