Haiglas poja kaotanud Anneli Rõigas esitas eelmisel nädalal sotsiaalministrile kirja, milles taotleb tervishoiuteenuse ekspertkomisjoni otsuse õigustühiseks kuulutamist, kuna komisjoni kuulus ka kolm arsti Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, kus poega raviti.
Rõigas taotleb ekspertkomisjoni otsuse tühistamist
Komisjoni kuulusid kolm oma ala kõrgemat spetsialisti Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, üks kirurgiakliiniku neurokirurgia keskusest, teine diagnostikakliiniku patoloogiakeskusest ja kolmas sisehaiguste kliiniku onkoloogiakeskusest, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.
Ekspertkomisjoni aseesimehe Peeter Mardna sõnul on olukord mitmeti keeruline. Esiteks näeb ekspertkomisjoni põhikiri ette, et komisjonist peab end taandama ravijuhtumiga otseselt või mingil muul moel seotud inimene.
Mardna sõnul ei olnud ükski neist arstidest Anneli Rõigase poja Oliver Rõigase raviprotsessiga otseselt seotud. Üks neist vastas tema sõnul komisjonis lahangu küsimustele, kuid ei teinud lahangut. Teine vastas küsimustele, mis puudutasid kemoteraapiat, kuid ei teostanud onkoloogilist ravi. Kolmas ei teostanud ravi neurokirurgiliselt, kuid nad kõik töötasid regionaalhaiglas.
Mardna sõnul võttis komisjon juhtumi jaoks ekspertarvamused Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kahelt professorilt, kes on täiesti sõltumatud eksperdid. Probleemseks peab ta fraasi muul moel seotud.
«Suur osa arste on koos õppinud ja on kolleegid. Kitsama eriala spetsialistid kuuluvad erialaliitu. Selle järgi on juba kõik tohtrid omavahel seotud,» arutles Mardna.
Samas leidis ta, et isegi kui komisjon oleks Põhja-Eesti Regionaalhaigla arstid juhtumi arutamisest taandanud, siis oleks Rõigas ikkagi teisel põhjusel võinud otsuse protestida.
«Kui neid kolme arsti ei oleks olnud, siis oleks saanud protestida küsimustele vastamise asjatundlikkuse,» nentis Mardna.
Lisaks eelnevale tekitab küsimusi ka asjaolu, et enne Oliver Rõigase juhtumi arutamist tutvustati Anneli Rõigasele koosoleku alguses komisjoni koosseisu. See on ka Rõigase teadmisel lindistatud. Rõigas Mardna sõnul siis kellegi taandamist ei soovinud, kuigi teadis, et komisjonis on kolm regionaalhaigla arsti.
«Küsimuse all on, et kui kodanik ei soovinud enne komisjoni koosoleku algust kellegi taandamist, siis kas juriidiliselt oleks ikkagi pidanud tagandama,» rääkis Mardna.
Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul on Anneli Rõigaselt saabunud kiri menetluses ning sellele annavad nad vastuse 30 kalendripäeva jooksul saabumise päevast arvates.
Peeter Mardna juhitud tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon jõudis märtsi lõpus järeldusele, et meditsiinilisi vigu Anneli Rõigase poja ravimisel ei tehtud, nii diagnoosimine, ravi käik kui hooldamine oli veatu.