Tüdrukute lugemisoskus on poiste omast üha parem

Tüdrukute keelelised võimed ja lugemisoskus on poiste omadest paremad. Foto: SCANPIX

Paljudes riikides kooliõpilaste hulgas tehtud rida uuringud näitavad, et tüdrukute keelelised võimed ja lugemisoskus on poiste omadest selgelt paremad ja tüdrukute edumaa selles vallas muudkui kasvab.

Osa uuringuid on leidnud, et tüdrukute keskmine IQ on poiste keskmisest mõnevõrra kõrgem. Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna emeriitprofessor Jaan Mikk ja Põhja-Iirimaa Ulsteri ülikooli psühholoogia emeriitprofessor Richard Lynn otsustasid sellel teemal vaadelda suurt pilti paljudes riikides, kirjutas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

Sel sajandil on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) korraldanud juba kolmel korral 15-aastaste õpilaste oskuste kontrollimiseks rahvusvahelist PISA-testi. Viimati, 2006. aastal olid 56 riigi testitegijate hulgas esmakordselt ka Eesti õpilased.

Võrdluseks võtsid Mikk ja Lynn ka kaks PIRLS-testi, milles kontrolliti 10-aastaste lugemisoskust. Kõigil viiel võrreldud testil oli sama tulem – tüdrukute lugemisoskuses on alati poistest parem.

Kui veel 1970. aastatel olid poiste tulemused loodusteaduslikes ainetes tüdrukutest paremad, siis sel sajandil on ka see vahe kadunud. «Minu jaoks huvitav areng,» ütles Mikk, ning lisas: «Ilmselt õpivad tüdrukud hoolsamalt ja kohusetundlikumalt. Mehed peavad siin oma positsiooni taastama.»

Tema sõnul on võimalik, et põhjus peitub ka kasvatuses – tüdrukutes, tulevastes emades, püütakse rohkem koolitada hoolsust ja kohusetundlikkust, seega on tüdrukud ka õppimises hoolsamad.

2006. aasta PISA-testi juures tehti õpilaste seas ka lisaküsitlus õpitingimuste kohta. Mikk ja Lynn leidsid, et siingi võivad peituda mõned põhjused: poiste kodudes on rohkem DVD-mängijaid ja arvuteid, need võivad röövida raamatutele mõeldud aja.

Kodudes on poistel sagedamini omaette tuba, kuid see ei saa olla põhjus, miks tüdrukud paremini loevad. Tüdrukutel on jälle sagedamini omaette ainult neile mõeldud laud. Poistel on kodudes rohkem raamatuid, tüdrukute kodudes rohkem luuleraamatuid ja väärtkirjandust. Tüdrukutele ostetakse kodudes rohkem raamatuid.

Koolides on tüdrukutel rohkem keeletunde, samuti tegeleb rohkem tüdrukuid keelelisi oskusi arendavate tegevustega väljaspool kooli. Poisid teevad kodus vähem iseseisvat tööd. Samuti on tüdrukud enesekindlamad: nad on veendunud, et saavad keeletundides paremini hakkama.

Tüdrukute paremad keelelised võimed viivad neid ka edasises elus valdkondadesse, kus need oskused on olulised, näiteks naisõpetajad on rõhuvas enamuses. Kuid millega siiski seletada seda, et tipppoliitikute ja tippjuristide seas on nii selge meeste ülekaal?

Miku sõnul kõikusid poiste tulemused oluliselt suuremal määral ja niimoodi enamikus PISA testis osalenud riikides, st poisid said rohkem nii ülimadalaid kui ka kõrgeid skoore.

Rohkem kui saja aasta jooksul intelligentsust uurinud teadlased on leidnud, et mehed paistavad silma rohkem nii ülimadala kui ülikõrgete intelligentsusnäitajatega, naiste intelligentsustase jääb pigem keskmise lähedale.

Seega on Miku sõnul loogiline, et heade võimetega mehed ikkagi poliitikas tippu jõuavad. Mehed julgevad lihtsalt naistest rohkem riske võtta.