Õiguskantsler : Jämejala psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas jääb järelelvest vajaka

Jämejala psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas on hooldajaid liiga vähe.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Jämejala psühhiaatriakliiniku töötajad kurdavad hooldajate puuduse üle. Õiguskantsleri nõunike tehtud kontrollkäigust selgus, et sellest tingitult ei suuda asutus alati teostada piisavat järelevalvet .


Tänavu mais tehtud kontrolli käigus viidi läbi intervjuu kaheksa sundravi osakonna töötajaga, kellest enamik leidis, et sundravi osakonnas on puudu hooldajatest, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.

2009. aasta jaanuarist kuni 2010. aprillini ründasid patsiendid kliiniku töötajaid 44 korral. Tegemist oli peamiselt löömise, tapmisähvarduse, sõimamise, esemete lõhkumise, enesetapuähvarduse ja kriipimisega teravate esemetega. Põhjus patsientide psühhootilisus, viha maandamine, ravimite nõudmine ja haiglaraviga mittenõustumine.

Patsientide vahel toimus sama aja jooksul 16 vägivallajuhtumit, milleks olid löömine, tapmisähvardus, sõimamine ning esemete lõhkumine.

«Kuna hooldajad peavad ravil viibivaid isikuid sundravi osakonna ruumidest väljumisel alati saatma ning tegelema ka muude korralduslike igapäevatöödega, siis leiab osakonnas aeg-ajalt aset järelevalvetus,» seisis kokkuvõttes. Samas märgiti et, järelevalvetuse probleemid võivad olla põhjustatud asjaolust, et töökorraldus osakonnas pole piisavalt sujuvalt organiseeritud.

Samuti tunnistas enamik ohjeldusmeetmeid kohaldavatest töötajatest, kellega kontrollkäigu
raames vesteldi, et nad ei oma täpset teavet ohjeldusmeetmete kohaldamise juhendi
olemasolu ja asukoha kohta.

Sellist väljaõpet viiakse kliinikus läbi peamiselt sisekoolitusena. Ohjeldatud isikutega ei arutata pärast meetmete rakendamise lõppu süstemaatiliselt toimunut läbi – mõningatel juhtudel vestleb isikuga tugiõde.

Juba enne kontrolli läbiviimist selgus kliiniku kirjast õiguskantslerile, et kliinikus ei ole eraldi ohjeldusmeetmete rakendamise registrit, kuna õigusaktid sellist kohustust tervishoiuteenuse osutajale ette ei näe. Nii näiteks ei saanud kantsler teavet ohjeldusmeetmete rakendamise juhtude arvu kohta.

Õiguskantsler soovitas Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikul luua ohjeldusmeetmete register, tuginedes peamiselt piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee üldaruandele.

Samuti soovitas õiguskantsler haiglal üle vaadata turvateenuse osutajaga sõlmitud leping ning lülitada lepingusse turvateenuse osutaja kohustus tagada kohane väljaõppe korraldamine teenistuses isikukaitset osutavatele turvatöötajatele. Ning loetleda sundravi osakonnas turvatöötajate poolt kasutatavad relvad ja erivahendid ning määrata eeltoodu kandmise ja kasutamise kord osakonnas.

Sundravi osakonnas pakutava teenuse peamise kitsaskohana nähti seda, et ravil viibivatele isikutele ei õpetata piisavalt igapäevaeluga hakkamasaamist raviasutusest vabanemisel. Mitme töötaja hinnangul oleks vajalik käivitada sundravi ja täieliku vabanemise vaheline teenus, mis aitaks isikutel toetatult kohaneda eluga väljaspool kliinikut.Õigus