Haiglate liit otsustas, et kuna kõik liikmeshaiglad on e-tervisega liitunud ning sisestavad infosüsteemi aktiivselt andmeid, panustada täiendavalt sellesse, et e-tervise projektid saaksid mõistlikult ja realistliku ajakavaga kasutusele võetud.
Haiglad püüavad e-tervist tööle saada
19. veebruar 2014, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«E-tervise süsteem hõlmab endast tohutut andmemahtu ning tegemist on olulisemalt keerukama infosüsteemiga kui seda on internetipank, mis on tavakasutaja jaoks e-teeninduse etalon. Eesti e-tervise projekt on maailmas unikaalne ning nii mõndagi tõrgeteta toimivat lahendust nagu näiteks üleriigiliselt toimivat Digipildi süsteemi käiakse siin üle maailma vaatamas,» ütles Haiglate liidu esimees Urmas Sule.
Riigikontrolli auditist selgus veebruaris, et riigi loodud e-tervise süsteemi neljast põhilisest lahendusest kasutatakse aktiivselt vaid digiretsepti. Ehkki e-tervise käivitamiseks on kulutatud 15 miljonit eurot, on digiloo ja digipildi kasutamine kesine ning digiregistratuurile pole viie aastaga üldse elu suudetud sisse puhuda.
Haiglate liidu juhatus kohtub juba lähiajal E-tervise sihtasutuse juhatusega, et arutada, kuidas leida lahendus veel mitte täielikult kasutusele võetud e-tervise projektidele. Kohtumisel on kavas arutada e-registratuuri ja e-saatekirjade küsimust. Haiglate liidu juhatus peab väga oluliseks, et aastas enam kui miljoni eriarstivisiidi broneerimise ühtse süsteemi ülesehitus oleks selline, et arstide tööaeg saaks efektiivselt kasutatud ning ei tekiks tühi- ega topeltbroneeringuid.
«E-tervise suurepäraselt toimivate näidetena võib tuua nii e-retsepti kui ka digipildi, mõlema projekti puhul on haiglate liit, e-tervise sihtasutus ja haigekassa teinud ettevalmistuse faasis väga intensiivset koostööd. Seega oleme optimistlikult meelestatud ka teiste e-tervise projektide õnnestumise osas,» lisas Sule.