Gripi tõttu on surnud neli inimest

Gripp on ägedalt algav haigus. Selle tunnused on lihasvalu, palavik, kuiv köha, külmavärinad, peavalu, halb enesetunne ja nohu. Ägedamad kaebused võivad kesta mõnest päevast nädalani. Foto: Egert Kamenik

Terviseameti andmetel registreeriti möödunud nädalal Eestis esimesed neli gripist tingitud surmajuhtumit, lähinädalatel on oodata haigestumise kasvu.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 4914 inimest. Kui haigestumise üldarv kasvas 18 protsendi võrra, siis gripitaoliste haigestumiste arv suurenes samal ajal 23 protsendi võrra.

Enim haigestuvad jätkuvalt kuni 5-aastased lapsed. Haigestumine kasvas väikelaste hulgas veidi üle 33 ja koolilaste hulgas 43 protsendi. Täiskasvanute ja vanemaealiste seas püsis haigestumine stabiilsel tasemel, kuid lähinädalateks võib prognoosida gripihaigestumiste suuremat tõusu eelkõige koolilaste, aga ka täiskasvanute hulgas.

Raskekujulised gripijuhud

E-Tervise SA esialgsetel andmetel vajas eelmisel nädalal haiglaravi 16 gripiviirusega patsienti. Hooaja algusest on täpsustatud andmetel hospitaliseeritud 67 patsienti.

Lääne-Tallinna keskhaigla, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Pärnu haigla andmete alusel on alates jaanuarist vajanud gripi tõttu intensiivravi 15 inimest vanuses 28–78 eluaastat, neli inimest vanuses 69–78 eluaastat on gripi tõttu surnud.

Kõik raskete gripijuhtumite haiged kuulusid riskirühmadesse ning kõigil oli kaasuvaid haigusi. Valdavalt oli tegu südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi ja kopsu- või onkoloogiliste probleemidega.

Andmed raskelt haigestunute või gripi tõttu surnud inimeste vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et nad ei olnud vaktsineeritud.

Sellest tulenevalt palub terviseamet perearstidel pöörata erilist tähelepanu vanemaealistele ja riskirühmadesse kuuluvate patisentide gripivastase vaktsineerimise vajadusele. Haigestumise korral tuleks kindlasti võtta sihtrühma kuuluvatelt inimestelt proovid gripiviirusele. Käesoleva hooaja gripivaktsiin sisaldab komponente mõlema hetkel ringluses oleva gripiviiruse vastu.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnatakse haigestumuse intensiivsust kõrgeks Kreekas ja Soomes. Koos Eestiga hindavad haigestumise intensiivsust keskmiseks ka Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Island, Malta, Prantsusmaa ja Portugal. Ülejäänud riigid hindavad haigestumuse intensiivsust veel madalaks.

Sellest nädalast saab terviseamet hinnata grippi haigestumise intensiivsust Eestis keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal kasvas 72 protsendini. 7. nädalal kinnitati laboratoorselt 59 gripiviirust, kõik olid A-gripiviirused.

Umbes 30 protsendil juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega. Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli peaaegu kümnendik RS ja paragripiviirused.