Ootejärjekordade probleem Eesti inimeste jaoks süveneb

FOTO: Repro

Kuigi Eesti inimesed hindavad arstiabi kvaliteeti endiselt kõrgeks, annab riiklikus tervishoiusüsteemis aasta-aastalt üha teravamalt tunda ravijärjekordade probleem.

Vähemalt iga kolmas inimene sattus mullu olukorda, kui ta ei saanud end eriarsti järjekorda kirja panna, sest registreerima hakati alles teatud kuu- või nädalapäevast, selgub sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud uuringust «Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2013».

Pärast registreerimist pidi ligi viiendik visiiti ootama üle kahe kuu – see on selgelt rohkem kui haigekassa kehtestatud kuue nädala piir. Pea pooled neist, kes ettenähtud ajal ambulatoorsele vastuvõtule ei pääsenud, väitsid, et sel ajal nende tervis halvenes. «See on natukene alarmeeriv tulemus,» tõdes uuringufirma Saar Poll juht Andrus Saar.

Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross selgitas, et sellest aastast kehtivad partneritele uued lepingutingimused. Ravijärjekorrad peavad saatekirjaga erialadel olema avatud vähemalt neli kuud (saatekirjata kolm kuud). Lisaks tasub haigekassa suurema koefitsiendi järgi ambulatoorse vastuvõtu ületööd ning on lepingutes täiendanud elektroonilise info edastamise ja ravikvaliteedi nõudeid.

«Loodan, et järgmise aasta uuringutes on näha, et Eesti inimesed ei pidanud 2014. aastal enam sattuma 35 protsendil juhtudel järjekorra järjekorda – see ei ole vastuvõetav,» märkis sotsiaalminister Taavi Rõivas.

Kuigi rohkem kui pooled küsitletutest hindavad arstiabi kättesaadavust halvaks, eelistaks suurem osa neist siiski, et ravikindlustus kataks kõiki tervishoiuteenuseid ka siis, kui ravijärjekorrad veniksid seetõttu kohati väga pikaks.

Plusspoole pealt on eestlased uuringu järgi üsna rahul arstiabi kvaliteedi ja tervishoiusüsteemiga. Kasvab rahulolu pereõdede tööga.

Minister Rõivas loodab raviahelat kiirendada seitsme sammuga, nende hulgas e-konsultatsiooni ja e-saatekirjade süsteemi arendamine.