Laste vaimse tervise eest hoolitsemiseks napib spetsialiste

Lastele psühhiaatriliste teenuste pakkumine Eestis on ebapiisav. Foto: SCANPIX

Alaealistele peavad olema asjakohaselt kättesaadavaks tehtud nende vaimse tervise vajadustest tulenevad teenused – kui üldiselt laste füüsilise tervise hoid on Eestis korraldatud rahuldavalt, siis laste vaimse tervise eest on hoolt kantud tunduvalt vähem.

Õiguskantsleri nõunik Mari Amos selgitas ajalehes Meditsiiniuudised, et nende tehtud kontrollkäikude tulemusel erinevatesse raviasutustesse on selge, et lastele psühhiaatriliste teenuste pakkumine Eestis on ebapiisav, olgu see siis kas aktiivravi või tugi- ja sotsiaalteenused.

Laste vaimse tervise teenused on õiguskantsler oma teravdatud tähelepanu alla võtnud just paari viimase aasta jooksul. Külastati nii Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonda, Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku lasteosakonda kui ka Tallinna Laste Turvakeskust.

Nagu kõigi teiste terviseprobleemide puhul on ka psüühikahäirete puhul oluline varajane diagnoosimine ja sekkumine. Varajases eas korrigeeritud häired aitavad tõhusalt hiljem kokku hoida ühiskonnale tekkida võivaid kulusid olgu see siis ravi, töövõimetuse või kriminogeensuse näol.

Üheks suuremaks probleemiks lastele vaimse tervise teenuse pakkumise valdkonnas on eraldi lastepsühhiaatria eriala puudumine ning sellest tulenev spetsialistide vähesus. Kuni Eestis puudub laste ja noorukite psühhiaatria eriala ning selle omandamise võimalus läbi eriresidentuuri, on lastepsühhiaatrilise pädevuse omandamiseks vajalik psühhiaatria residentuur läbida Tartu Ülikooli arstiteaduskonna poolt koostatud eriprogrammi alusel.

Kui vaadelda arve, siis Eestis on terviseameti andmetel kokku 769 statsionaarse psühhiaatrilise abi kohta. Neist spetsiifiliselt alaealiste teenindamiseks on Amose sõnul mõeldud kaduvväike hulk – näiteks Tallinna Lastehaiglas on neli kohta, Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas 16 kohta, Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas kümme kohta, mõned kohad ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla laste- ja noorukitepsühhiaatria osakonnas.

Psühhiaatria eriala arengukavas on aastani 2015 sätestatud eesmärgiks luua laste- ja noortepsühhiaatriale 15 voodikohta Tallinnas ja 15 voodikohta Tartus, kümme voodikohta Ida-Virumaal ning viis voodikohta Pärnus. Kusjuures selleks ajaks peab olema tegev vähemalt 45 spetsialiseeritud lastepsühhiaatrit. Käesoleval ajal jääb see arv eriala tundvate isikute hinnangul alla kümne.

Teiseks tervishoiuteenuse osutajate poolt välja toodud probleemiks on puudulik lastepsühhiaatriateenuse rahastamise korraldus – käesoleval ajal rahastatakse nii täiskasvanutele kui lastele osutatavat ambulatoorse psühhiaatria teenust sama tariifi alusel.

Kui täiskasvanule osutatava ambulatoorse psühhiaatrilise abi korral on teenuse osutamise kestuseks arvestatud pool tundi, siis lastepsühhiaatria puhul on vastuvõtu kestuseks tund, kuid see ei tähenda kaks korda suuremat tasu konsultatisooni eest. Eesti Haigekassa on rahastamise aluste muutmise sidunud lastepsühhiaatria kandmisega eraldi erialana eriarstiabi erialade loetellu.

Eraldi küsimuseks on veel see, mis saab kas sõltuvus- või muu psüühikahäirega lapsest siis, kui ta vajab kontrollitud keskkonda ning tugiteenuseid, kuid tema edasine viibimine tervishoiuteenuse pakkuja juures ei ole enam vajalik. Kogu Eesti peale on näiteks sõltuvushäiretega laste rehabilitatsiooniks ette nähtud kohti alla 70 ning needki vaid Tallinnas ja Jõhvis. Seetõttu on käesoleval ajal tervishoiuteenuse osutajad sunnitud kasutama ravivoodeid muu teenuse vajadusega laste majutamiseks. See omakorda pärsib teiste alaealiste võimalust saada haiglaravile.

Õiguskantsleri nõuniku sõnul on alaealistele spetsialiseeritud vaimse tervise teenuste osutamine marginaalne. «Hoolimata poliitilistes ringkondades valitsevast lastelembusest ei ole aastaid suudetud midagi ette võtta sellise olulise eriala, nagu lastepsühhiaatria ning sellega kaasnevad muud teenused, arengu tagamiseks. Nii aga pensioneeruvad viimasedki oma ala tulihingelised patrioodid ja seejärel saame juba tunduvalt enam raha suunata nii täiskasvanute psühhiaatriasse kui ka vanglasüsteemi,» arvas Amos.